• alamsaksa keel
    alamsaksa keel, saksa keele põhjamurre
  • alamsaksa laenud
    Alamsaksa laenud on eesti kirjakeele suurim laenurühm (umbes 800 sõna ehk 15 % kirjakeele tüvevarast)
  • saksa keel
    Hiliskeskajal oli kirjakeelena tähtis ka alamsaksa keel (Põhja-Saksamaal).
  • Wanradt, Simon
    Simon Wanradt [-at] (umbes 1500 Kleve – 1567 Danzig), Saksa vaimulik, 1535 Wittenbergis trükitud alamsaksa- ja eestikeelse rööptekstiga nn Wanradti ja Koelli katekismuse koostaja
  • hollandi keel
    Lähtunud alamsaksa murdeist.
  • laenamine (keeleteadus)
    Tavalisimad on laensõnad (eesti keeles näiteks balti laenud, alamsaksa laenud, germaani laenud).
  • germaani keeled
    Idarühma kuuluvad gooti, vandaali, burgundi, heruli ja mõni teine hääbunud keel; põhjarühma muinas- ja vanapõhja (umbes 800–1200) keel ning nende järglased islandi, fääri, norra, taani ja rootsi keel; läänerühma kuuluvad inglise, friisi, hollandi (ning flaami), afrikaani, alamsaksa, saksa ehk ülemsaksa ja juudi keel ehk jidiš ning iseseisvaks keeleks pidama hakatud saksa keele murre, peamiselt Luksemburgis kõneldav luksemburgi ehk letseburgi keel.
  • põhjaeesti murded
    Kõigis neljas põhjaeesti murdes ilmnevad eesti keele tähtsaimad erijooned: kolm tähendust eristavat väldet, keskvokaal õ (saarte murdes küll õ>ö), ä, ö ja ü puudumine või piiratud esinemine järgsilpides, de-tunnuseline mitmus, si-tunnusega lihtminevik, omastusliidete puudumine ning sõnavaras rohked alamsaksa ja saksa laenud.
  • Kullamaa käsikiri
    Alamsaksa- ja ladinakeelses vakuraamatus leidub ka eestikeelseid isiku-, ameti- ja kohanimesid ning üks eestikeelne lause.
  • Esimesed eestikeelsed tekstid
    Haritud seisuste kirjakeelteks olid keskajal ladina ja alamsaksa keel, 17.
  • Koell, Johann
    Tema tõlgitud on Wittenbergis 1535 trükitud alamsaksa- ja eestikeelse rööptekstiga luterliku katekismuse eestikeelne osa.
  • Buxhoeveden (aadlisuguvõsa)
    Buxhoeveden [-höv-], de Bekeshoevede, Buxhoewden, alamsaksa põlisaadli suguvõsa, Vana-Liivimaal alates 13
  • Eesti maa-asustuse areng
    Taani hindamisraamatus esitatud nimede kirjaviisis avaldub alamsaksa keele ja mõnel määral muinasrootsi keele mõju.
  • Ariste, Paul
    Lõpetas 1929 Tartu Ülikooli (TÜ), täiendas end 1931–33 soome-ugri keelte ja eksperimentaalfoneetika ning alamsaksa keele alal Helsingi, Uppsala ja Hamburgi ülikoolis.
  • Wanradti ja Koelli katekismus
    Eesti- ja alamsaksakeelse katekismuse koostasid Tallinna Niguliste kiriku õpetaja Simon Wanradt ja Tallinna Püha Vaimu kiriku õpetaja Johann Koell, viimane on ka eestikeelse osa tõlkija.
  • Taani hindamisraamat
    Nimede kirjaviisis avaldub alamsaksa keele ja mõnel määral Skandinaavia keelte mõju.
  • kirikukirjanduse ajajärk Eesti kirjandusloos (1525–1780)
    1535 trükiti Wittenbergis Simon Wanradti ja Johann Koelli koostatud luterlik alamsaksa- ja eestikeelne katekismus.
  • Paide
    aastate keskpaiku Mündi murru paekivist ehitatud Paide ordulinnus (alamsaksa Wittenstein, sks Weissenstein) oli ühtlasi Järva foogtkonna halduskeskus.
  • Kirikud ja usuelu Eestis
    Nende püüdluste säilinud tunnistajaks on muu hulgas 1535 trükist ilmunud Simon Wanradti ja Johann Koelli alamsaksa- ja eestikeelne katekismus.
  • Pärnu
    sajandi alguses vallutatud ala jaotamisel määras Guillelmus 1234 Pärnu jõe (alamsaksa Emihoch, Embecke ’Emajõgi’) Heinrich I [1234–60] piiskopkonna ja Mõõgavendade Ordu valduste piiriks.
  • Eesti keskaeg (1227–1558)
    Ülemkihti kuulusid peamiselt saksa immigrandid (Tallinna elanikkonnas kuni 10%), keskalamsaksa keel (13.
  • Tallinn
    Reformatsiooni mõjul reformiti Tallinna kooli- ja kirikukorraldust (asutati triviaalkool, tütarlaste kool ja nn vaeste koolipoiste asutis), 1535 trükiti rae korraldusel eesti- ja alamsaksakeelne Wanradti ja Koelli katekismus.
  • Rakvere
    o Tarvanpea keskalamsaksa keeles); nime Rakvere seostatakse Rägaverega (1268 Novgorodi Rakovor).
  • saksa laenud
    Saksa laenud on rühm eesti keeles olevaid laensõnu, mis pärinevad alates 17
  • Saksa Ordu
    Saksa Ordu, Teutooni Ordu (ld Ordo domus Sanctæ Mariæ Theutonicorum Hierosolymitanorum), katoliiklik rüütliordu, aastani 1525 saksa vallutajate peamine sõjajõud