• väliseestlaste eesti keel
    Väga vähestel väliseestlastel on oma töös võimalik kasutada eesti keelt.
  • eesti keel
    Vaata ka seotud artiklit väliseestlaste eesti keel Välislingid Eesti keele käsiraamat Eesti keele seletav sõnaraamat Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2006 EE 12, 2003; muudetud 2011
  • last
    last, 1
  • valiseestlaste eesti keel
    Väga vähestel väliseestlastel on oma töös võimalik kasutada eesti keelt.
  • Vaba Eestlane / Free Estonian
    Vaba Eestlane / Free Estonian, Torontos 1952–2001 kaks korda nädalas ilmunud eesti ajaleht
  • vadja keel
    Kõigis murretes on ps ja ks asemel hs (ühsi lahsi ’üks laps’), st asemel ss (mussa ’must’).
  • Eesti perekonnastatistika
    Perekonda kuuluvad ka lapsendatud lapsed.
  • Eesti Keel (ajakiri)
    Eesti Keel, Akadeemilise Emakeele Seltsi keeleteaduslik ajakiri, ilmus 1922–40 Tartus
  • läti keel
    Suuri mõjutusi liivi ja eesti ning vene ja saksa keelelt.
  • kirgiisi keel
    Vaata ka seotud artikleid kirgiisid Kõrgõzstani kirjandus Välislingid kirgiisi-eesti tähetabel KNABi tähetabel kirgiisi keel – Omniglot (inglise keeles) EE 4, 1989
  • Eesti Elu
    I 2002, pärast ajalehtede Meie Elu ja Vaba Eestlane ühinemist.
  • alamsaksa keel
    sajandini oli аlamsaksa keel Eesti alal ametikeel ja 19.
  • türkmeeni keel
    Vaata ka seotud artiklit türkmeenid Välislingid türkmeeni-eesti tähetabel KNABi tähetabel türkmeeni keel – Omniglot (inglise keeles) EE 9, 1996
  • soome keel
    Kujunenud kahest vanast läänemeresoome hõimumurdest (Häme ja Karjala), hiljem saanud mõjutusi eesti keelele lähedasest soome hõimu murdest.
  • usbeki keel
    Maailma keeled, kirjad ja rahvad – EKI usbeki-eesti tähetabel KNABi tähetabel usbeki keel – Omniglot (inglise keeles) EE 10, 1998; EE 15, 2007
  • isuri keel
     Esimest on kõneldud Ingerimaal (Leningradi oblast) peamiselt Soikkola (Soikino) poolsaarel, teist Hevaha (Kovaši) jõgikonnas, kolmandat Luuga (Lauga) alamjooksul ja Kurgola (Kurgolovo) poolsaarel, neljandat Oredeži jõgikonna külades.
  • kasahhi keel
    Vaata ka seotud artiklit kasahhid Välislingid kasahhi-eesti tähetabel KNABi tähetabel kasahhi keel – Omniglot (inglise keeles) EE 4, 1989; EE 15, 2007
  • karjala keel
    Päriskarjala murret räägitakse Karjala Vabariigi põhjaosas (Viena ehk Valge mere Karjalas), samuti keskosas, aga ka Tveri ja Novgorodi oblastis ja hajali Soomes, Aunuse ja lüüdi murret kõneldakse peamiselt Karjala Vabariigi lõunaosas Laadoga ja Äänisjärve vahelisel alal (Aunuse murret lääne (edela) ja lüüdi murret ida pool).
  • tartu keel
    Tartu keelt kasutati Kagu-Eestis Tartu murde ja Võru murde alal ning see tugines põhiliselt Tartu murdes olevale üldlõunaeestilisele keelepruugile (enge ’vaid’, rügga ’rukis’, pään ’peas’, targembas ’targemaks’, saina ’seinad’, latsile ’lastele’, ma laula ’ma laulan’, ehhitiwa ’ehitasid’, es olle ’ei olnud’, om tettu ’on tehtud’ jms).
  • aserbaidžaani keel
    kõneles aserbaidžaani keelt emakeelena u 30 miljonit aserbaidžaanlast, neist u 8 miljonit Aserbaidžaanis, u 13 miljonit Iraanis (peamiselt Põhja-Iraanis) ja u 200 000 Iraagi turkomani.
  • Keel, Avo
    kohale tulnud Eesti meeskonda.
  • Eesti Kirjandus
    Eesti Kirjandus, humanitaarteaduslik ajakiri, ilmus Tartus 1906–40
  • Keel ja Kirjandus
    Keel ja Kirjandus, Eesti Teaduste Akadeemia ja Eesti Kirjanike Liidu keele- ja kirjandusteaduskuukiri, ilmub aastast 1958 Tallinnas
  • Eesti seakasvatus
    Teisel aastakümnel rajati katseasutusi ja korraldati oma maa vajadustele vastavat seakasvatusalast uurimistööd.
  • Eesti Aleksandrikool
    Eesti Aleksandrikool, lühendatult EA (õieti Eesti Aleksandri linnakool), Eesti rahvusliku liikumise keskne üritus, mille eesmärk oli eestikeelse kõrgema rahvakooli asutamine