• ike
    ike, härjaike, etnograafias vanim veoloomade etterakendamise riist, enamasti paarisike
  • magnetahel
    Magnetahela näide: mähisega ümbritsetud südamik, mähiseta ike, liikuv ankur, nendevahelised õhupilud, magnetilised šundid, magnetiline puiste.
  • M. A.
    , magister artium [-gi- artsi-] (ld), magistrikraad humanitaarteaduste alal.
  • exegi monumentum
    exegi monumentum [ekse:gi] (ld), olen (endale) püstitanud mälestusmärgi (Horatius)
  • Guise
    Guise [gi:z], Lorraine’i (Lotringi) hertsogite kõrvalliin
  • Giessen
    Giessen [gi:s-], linn Saksamaal Hessenis; 75 000 elanikku (2006)
  • Respighi, Ottorino
    Ottorino Respighi [-i:gi  ] (1879–1936), Itaalia helilooja
  • Bangui
    Bangui [-gi], Kesk-Aafrika Vabariigi pealinn; 548 000, linnastus 735 000 elanikku (2006)
  • koguinvesteeringud
    koguinvesteeringud (ingl gross investment, lühend GI), kapitali kogumahutused, aasta jooksul tehtud kapitalimahutuste üldsumma algmaksumuses, s
  • juur (keeleteadus)
    juur, keeleteaduses sõna morfoloogiliselt jagamatu osa, nn lihttüvi, mis jääb järele, kui sõnast eraldada kõik muute- ja tuletuselemendid (näiteks sala-ja-se-ma-te-le-gi)
  • Malpighi, Marcello
    Marcello Malpighi [-i:gi] (1628–94), Itaalia arst ja loodusteadlane, mikroskoopilise anatoomia rajajaid
  • Kaurismäki, Aki
    Aki Kaurismäki [-gi ] (1957), Soome filmilavastaja
  • sufiks
     Eristatakse tuletus- ehk derivatsioonisufikseid (au-sta-ja), muute- ehk flektsioonisufikseid (tunnused ja lõpud: au-sta-ja-te-/e) ja rõhutavaid sufikseid (au-sta-ja-te-le-gi).
  • Kuldhord
    Kuldhordi khaani vasallideks oli ka suurem osa Vene vürste (mongoli-tatari ike).
  • Tšingis-khaan
    Tšingis-khaani vallutustega ja mongoli ülikkonna huvides rajatud suurriik jagunes pärast tema surma tema poegade ja pojapoegade vahel (Tšingisiidid), kes jätkasid vallutussõdu Hiinas, Venemaal (mongoli-tatari ike) ja Lähis-Idas.
  • Looris, Linnar
    vaatuse Pas de deux (Adami Giselle, 1991, taaslavastus 2002, osalenud aastast 2002) Prints Siegfried ja Benno (Tšaikovski Luikede järv, 2002) Paride ja Enea Lomurno, Cassandra peigmees (Cannito Cassandra, Schiavoni muusikale, 2002) Sõber (Delibes´i Coppélia, 2002) Romeo ja Mercutio (Prokofjevi Romeo ja Julia, 2003) solist (Jorma Elo Red With Me, Chopini muusikale, 2004) solist (Raveli La valse, 2004) Inglise ohvitser ja Džentelmen (Vàmose Shannon Rose, Sibeliuse muusikale, 2005) Armand Duval (Härmi Kameeliadaam, Liszti muusikale, 2006) Kirjandus L.
  • Ristikivi, Karl
    Kortermuuseum Tartus (asutatud 1991) ja mälestusmärk Varblas (1987 Ants Mölder, Ike Volkov).
  • Virginius, Adrian
    VI 1701) käsikirjade alusel lõunaeestikeelse suure katekismuse ja 1685 lauluraamatu „Wastne Tarto Mah Keele Laulo Rahmat”, mille 2.
  • Kuressaare
    Rannikut liigestavad ka Tori, Ujula ja Punasekivi abajas ning Väike-Roomassaare poolsaar.
  • meteoriit
    Suure massiga meteoriidid tekitavad maapinnaga põrkudes endast palju suuremaid löö­gi-, löögi-plahvatus- või plahvatuskraatreid, neid ümbritseb tavaliselt ringvall.
  • Lepp-Kaasik, Agnes
    Moori Künaraiujad (1949) Franki Minu teisik (1959, mängis Ruthi) Mägi Vanaema (1974, mängis Niinat) Raudsepa Mikumärdi (1975) Lepa Lahutus (1977, mängis Minnat) ja Oleme ju ainult inimesed (1980, Unga Klara teatris 1981, mängis mõlemas tädi Rägastikku) Osi Josephine (Hasencleveri Napoleon lööb sekka, 1931) Lilly (Langeri Kaamel läheb läbi nõelasilma, 1931) Nastja (Gorki Põhjas, 1931) Margret (Kleisti Lõhutud kruus, 1932) Irmgard (Mälgu Vaese mehe ututall, 1932) Lieschen (Kitzbergi ja Simmi Kosjasõit, 1936) Suzy (Pagnoli Eluaabits, 1940 Estonias) Aleksandra (Gorki ja Särevi Ema, 1941) Karin ja Juta (Ardna Kalurineiu, 1941 ja 1948) Lonni ja Anna (Tammsaare ja Särevi Elu ja armastus, 1942 ja 1970) Phoebe (Shakespeare’i Nagu teile meeldib, 1942) Paula Clausen (Hauptmanni Enne päikese loojakut, 1943) Marianna (Benedetti Bumerang, 1946) Amanda (Williamsi Klaasist loomaaed, 1948) Gerda (Strindbergi Võinuks juhtuda, 1951) Kirjandus Kui õhtu läheneb.
  • Viljandi
    Viljandi, linn Lõuna-Eestis Sakala kõrgustiku keskosas, Viljandimaa halduskeskus, tähtsaim majandus- ja kultuurikeskus ning liiklussõlm