• Võrtsjärve limnoloogiakeskus
    Võrtsjärve limnoloogiakeskus, Eesti Maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituudi limnoloogiakeskus, aastani 2005 Eesti Põllumajandusülikooli zooloogia ja botaanika instituudi Võrtsjärve limnoloogiajaam
  • limnoloogia
    limnoloogia (< kreeka limnē 'järv' + logos 'õpetus'), jäгveteadus, kompleksteadus, mis uurib suuremaid aeglase veevahetusega maismaaveekogusid (järved, veehoidlad): nende nõgude ja kallaste ehitust ja muutumist, põhjasetteid, vee füüsikalisi ja keemilisi omadusi, hüdroloogilist ja hüdrokeemilist režiimi, taimestikku ja loomastikku, troofsust ehk toitelisust ja eutrofeerumist ning järvetüüpe ja nende kujunemist
  • Eesti Maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituut
    Põllumajandus- ja keskkonnainstituudis töötab 11 osakonda, tema üksused on ka Polli Aiandusuuringute Keskus, Limnoloogiakeskus ja Rõhu Katsekeskus.
  • Rannu vald
    Vii 1991; asub Tartu maakonna lääneosas Võrtsjärve rannikul.
  • Võrtsjärve uurimine
    Võrtsjärve on uuritud rohkem kui sada aastat, ta on praeguseks üks Euroopa parimini uuritud järvi
  • TÜ Eesti mereinstituut
    Vaata ka seotud artikleid TTÜ meresüsteemide instituut Läänemere uurimine, merekeskkonna ja ressursside haldamine Läänemeri TLÜ ökoloogia instituut Võrtsjärve limnoloogiakeskus Välislink Tartu Ülikooli Eesti mereinstituudi koduleht MerLe, 1996; EE 12, 2003; muudetud 2011
  • Võrtsjärve madalik
    Võrtsjärve madalik, pinnamoe suurvorm ja maastikurajoon Eesti keskosas, madaliku lääneosa piirab Sakala kõrgustik, loodeosa väike osa Kõrvemaast, põhjaosa Kesk-Eesti lavamaa, kirdeosa Vooremaa, idaosa Ugandi lavamaa ja lõunaosa Valga nõgu; 1747 km2
  • Eesti siseveekogude elustiku uurimine
    Eesti limnoloogia kui iseseisva teadusharu loojaks peetakse Guido Schneiderit, kes tegi 1904–05 Ülemiste järve kompleksseid hüdrobioloogilisi uuringuid (monograafia ilmus 1908).
  • Peipsi
    Põhja–lõuna-sihiline, liigestub Suurjärveks (põhjas) ja Pihkva järveks (lõunas) ning neid ühendavaks Lämmijärveks.