Aadre, Lydia

Lydia Aadre

Lydia (ka Liidia) Aadre (sündinud Patrason, aastast 1931 õieti Adler; 24. VI 1904 Peterburi – 2. IX 1957 Baltimore, USA), laulja (sopran). Oli 1941–44 abielus Eino Uuliga. Asus 1918 Eestisse, lõpetas 1923 Tartu tütarlastegümnaasiumi, 1931 Tartu Kõrgemas Muusikakoolis Angelina Mahotina klassi ja 1935 Tallinna Konservatooriumis Aleksander Arderi lauluklassi. Laulis aastast 1932 Estonia teatris, alul kooris, 1935–44 solistina. Põgenes 1944 läände, elas Viinis ja pärast sõda Saksamaal. Kuulus 1945–46 Lübecki Eesti kunstnike ja 1946–50 Blombergi Eesti kunstnike ühendusse. Esines ja salvestas korduvalt Hamburgi Raadios (sh 1950 Eduard Tubina laule, kontsertmeistriks Richard Beckmann). 1951 emigreerus USA-sse, elas Indianapolises, Buffalos ja New Yorgis. Oli tuntud ka kontserdilauljana nii kodumaal kui võõrsil, sh 1949 Inglismaal (koos Dagmar Kokkeriga) ning hiljem USA-s ja Kanadas.

Osi

• Stella (Wolf-Ferrari Madonna ehe, 1935)
• Tatjana, Liisa (Tšaikovski Jevgeni Onegin, 1935 ja Padaemand, 1940)
• Lola (Mascagni Talupoja au, 1936)
• Mimi ja Musette (Puccini Boheem, 1936 ja 1940)
• Pepa (d'Albert'i Madalik, 1937)
• Norina (Donizetti Don Pasquale, 1938)
• Natalja (Dzeržinski Vaikne Don, 1939)
• Frasquita (Bizet' Carmen, 1940)
• Elisabeth (Verdi Don Carlos, 1940)
• Leonora (Verdi Trubaduur, 1940)
• Elisabeth (Wagneri Tannhäuser, 1942)
• Vaike (Aava Vikerlased, 1942)