Aamisepp, Viive

Viive Aamisepp (aastast 1969 Käro; 21. IV 1936 Haapsalu), näitleja. Eesti Teatriliidu (1965) ja Näitlejate Liidu liige (1993). Isa raamatupidaja, ema tööline. Abielus Volli Käroga.

Lõpetas 1956 Tallinna 2. Keskkooli, õppis 1958–61 Tartu Riiklikus Ülikoolis inglise keelt. Töötas 1957–61 Tallinnas ökonomistina ja mängis Tombi-nimelises Rahvateatris, olnud 1961–2009 Rakvere Teatri näitleja. Esinenud kuuldemängudes („Kividest tõuseb leek”, 1964).

Osi

• Ester (Otčenašeki Romeo, Julia ja pimedus, 1961)
• Ene (Toominga ja Kilgase Perekond Kirret, 1963)
• Viola ja Maria (Shakespeare’i Kaheteistkümnes öö, 1964 ja 1991)
• Tiina (Kitzbergi Püve talus, 1964)
• Aleksandra Stepanovna (Edlise Hõbesalu, 1965)
• Nataša (Radzinski 104 lehekülge armastust, 1966)
• Eva ja leedi Hurf (Anouilh’ Varaste ball, 1968 ja 1996)
• Alviine (Peterson-Särgava Rahvavalgustaja, 1968)
• Helju (Kaugveri Oma saar, 1970)
• Maša (Tšehhovi Kolm õde, 1971)
• Hanna (Franko Varastatud õnn, 1972)
• Florela (Lope de Vega Tantsuõpetaja, 1972)
• Sonja (Pogodini Aristokraadid, 1973)
• doña Isabel (Figueiredo Don Juan, 1974)
• Maret (Raudsepa Mikumärdi, 1975)
• Juula (Tammsaare ja Tammuri Põrgupõhja uus Vanapagan, 1976)
• Motja (Saaberi Virumaa leib, 1980)
• Villemi ema ja Maire-Kaarina ema (Kaugveri Nelikümmend küünalt, 1981)
• Muskatiemand (Molnári Liilia, 1985)
• Mamma (Aderi Tambu Elle, ma tahan sinuga rääkida, 1986)
• Yvonne (Cocteau Hirmsad vanemad, 1989)
• Ema (Kangro Kohtumine vanas majas, 1990)
• Zilia (Sandratski Kuss! Elagu tšuktšid!, 1991)
• proua Köögertal (Tammsaare ja Särevi Abielu ja õnn, 1992)
• leedi Bracknell (Wilde’i Tähtis on olla tõsine, 1992)
• maadam Helseth (Ibseni Rosmersholm, 1993)
• Aldonza Lorenzo alias Toboso Dulcinea (Bulgakovi Don Quijote, 1995)
• Brighella (Goldoni Kahe isanda teener, 1996)
• Celestina (Frischi Don Juan ehk Armastus geomeetria vastu, 1997)
• proua de Rosemonde (Hamptoni Ohtlikud suhted, 1998)
• Martta (Kivi ja Normeti Nõmmekingsepad, 2000)
• Anu (Graubergi Valge uni, 2000)
• Vanaema (Vinterbergi ja Rukovi Pidusöök, 2004)
• Kuninganna (Perrault’ ja Lennuki Okasroosike, 2005)
• Amm (Strindbergi Isa, 2006)
• Puhvetipreili (Rostand’i Cyrano de Bergerac, 2007)
• Muumimamma (Janssoni ja R. Saaremäe Muumitrolli jõuluuni, 2007)

Kirjandus

• R. Reiljan. Silmad. – Õhtuleht, 28. oktoober 1960
• Ü. Taavas. „Kaheteistkümnes öö”. – Edasi, 5. aprill 1964
• A. Järv. Püve Peetri riukad Rakvere Teatris: [Püve talus]. – Sirp ja Vasar, 22. jaanuar 1965
• E. Mälgand. Poolehoid on pool usaldusest. – Punane Täht, 26. märts 1983
• Viive Aamisepp: „Olen laval julge, kuid elus arg”. Intervjueerinud A. Mäe. – Virumaa Teataja, 23. aprill 1996
• I. Grünfeldt. Näkk, kes töötab näitlejana. – Virumaa Teataja, 22. aprill 2006
• E. Kuht. Teatrielu vürtsitas ringreiside romantika. – Virumaa Teataja, 12. veebruar 2009
• V. Aamisepp. Vägevale ja võrratule näitlejannale on olnud teater kogu tema RIKAS ELU. Intervjueerinud A. Viita-Neuhaus. – Virumaa Teataja, 21. aprill 2016

Olivia – Illi Allabert, Viola – Viive Aamisepp. Shakespeare’i „Kaheteistkümnes öö“. (Rakvere Teater, 1964)

Aleksandra Stepanovna – Viive Aamisepp, Storožev – Eldor Valter, Varja – Dolores Vegman, Borzov – Aleksander Viilma. Edlise „Hõbesalu”. (Rakvere Teater, 1965)

Alviine – Viive Aamisepp, Heinrich – Andres Pärn. Peterson-Särgava „Rahvavalgustaja”. (Rakvere Teater, 1968)

Maret – Viive Aamisepp, Juhan – Kalev Korkma. Raudsepa „Mikumärdi”. (Rakvere Teater, 1975)

Maša – Viive Aamisepp, Veršinin – Eldor Valter. Tšehhovi „Kolm õde”. (Rakvere teater, 1971)

Fima – Eduard Salmistu, Zilia – Viive Aamisepp, Klara – Thea Luik, Itsök – Volli Käro. Sandratski „Kuss! Elagu tšuktšid!” (Rakvere Teater, 1991)