Vəli Axundov (venepäraselt Veli Ahhundov; 14. V 1916 Bakuu – 22. VIII 1986 Bakuu), Aserbaidžaani riigi- ja parteitegelane ning meditsiiniteadlane, meditsiinidoktor (1964), Aserbaidžaani NSV Teaduste Akadeemia akadeemik (1969). Nõukogude Liidu kommunistliku partei liige (1939).

Lõpetas 1935 Bakuu tööstustehnikumi ja 1941 Aserbaidžaani riikliku meditsiiniinstituudi, kaitses 1964 doktorikraadi, aastast 1966 professor. Osales Teises maailmasõjas sõjaväearstina.

Töötas 1946–49 Aserbaidžaani epidemioloogia, mükobioloogia ja hügieeni instituudis (teadur, seejärel direktor), oli tervishoiutöötajate ametiühingu esimees, 1949–53 Aserbaidžaani NSV tervishoiuministri asetäitja, 1954–58 Aserbaidžaani NSV tervishoiuminister, veebruarist juulini 1958 Aserbaidžaani kommunistliku partei keskkomitee sekretär, seejärel Aserbaidžaani NSV ministrite nõukogu esimees, Aserbaidžaani kommunistliku partei keskkomitee I sekretär 1959–69, 1969–72 Aserbaidžaani NSV Teaduste Akadeemia asepresident. Aastast 1972 juhtis viroloogia, mükobioloogia ja hügieeni instituuti, peamised uurimisvaldkonnad olid keskkonna mõju tervisele ja avalik hügieen.

1965. aastal tõrjus nõudmisi Mägi-Karabahhi autonoomse oblasti Armeenia NSV koosseisu arvamiseks.

NSVL Ülemnõukogu VI–VII koosseisu saadik. NLKP XXII (1961) ja XXIII (1966) kongressil valiti keskkomitee liikmeks.

Lenini orden, Punatähe orden (1943), Isamasõja ordeni 2. järk (1945 ja 1985).

Tema nime kannab meditsiinilise profülaktika teaduslik uurimisinstituut Bakuus.

Kirjandus

• Н. Мамедов. Профессия служения людям. – Trend 30. mai 2009

EE 1, 1985; muudetud 2015