Alžeeria, A l ž e e r i a  D e m o k r a a t l i k  R a h v a v a b a r i i k, riik Põhja-Aafrikas. Põhjas Atlase ahelikud ja platood, kesk- ja lõunaosas Sahara kõrbe platoo (üle 80 % maa-alast) ja Ahaggari mägismaa (Tahat 3003 m). Rannikul vahemereline, mujal kõrbekliima. Elanikud araablased ja berberid, põhil. muhameedlased; tegevusalad mäe- (nafta, gaas, fosforiit, raua-, tsingi-, plii- ja vasemaak), kerge-, masina- ja toiduainetööstus; loomakasvatus, rannikul põllundus ja aiandus (nisu, oder, tsitrused, viina- ja õlipuu). Väljaveokaubad pms nafta ja maagaas.

12.–9. sajandil eKr Alžeeria rannikule rajatud Foiniikia kolooniast tõusis esile Kartaago, mille Rooma Puunia sõdades alistas ja liidendas, samuti alistati Numiidia. 7. sajandil alistusid berberi hõimud araablastele. 12.–13. sajandil väikeriikideks jagunenud araablaste valdused alistusid 1519 Türgile; alates 18. sajandist olid Alžeeria asehaldurid (deid) sõltumatud. 1830 alustas Alžeeria hõivamist Prantsusmaa; sisemaa (Sahara oaasid) alistati lõplikult 20. sajandi alguses. 1940. aastatel algas iseseisvusliikumine, mis kulmineerus 1954–62 kestnud Alžeeria-Prantsuse sõjaga. 5. VII 1962 sai Alžeeria iseseisvaks. 1980.– 90. aastatel on Alžeeria arengut pingestanud liberaalsete rahvuslaste ja islami äärmuslaste vahelised vastuolud. 

VE, 2006