Antsla

Antsla üldandmed
Elanike arv (2010)  1386
Linna õigused  1938
Linnapea Tiit Tõnts
Maakond  Võrumaa

Antsla, vallasisene linn Võrumaa loodeosas Antsla vallas Valga–Petseri raudtee ääres.

Paikneb lavakõrgendikul, mis kirdeserval madaldub Lambahanna (Maasika) oja ja lõunas Ärnu jõe suunas. Linna põhjapiiril, Lambahanna ojal paikneb Nässmetsa paisjärv.

Antslas on vallavalitsus ja päästekomando.

Haridus, kultuur ja tervishoid

Antsla elanike arv
Aasta Elanike arv
1922 920
1926 1295
1934 1558
1959 2453
1970 2211
1979 1952
1989 1688
2000 1547
2003 1502

Antslas asuvad gümnaasium (2002/03. õa 605, 2009/10. õa 457 õpilast), Antsla kooli muuseum, muusikakool, postkontor, kultuuri- ja spordikeskus ning linnaraamatukogu.

Endise Antsla haigla ruumides töötab perearstikeskus ja Antsla Haigla MTÜ (laboratoorsed uuringud, füsioteraapia, massaaž, röntgeni- ja ultraheliuuringud) ning MTÜ Antsla Tervisekeskuse hooldekodu (20 kohta).

Antsla-Kraavi õigeusu kirik asub Antslast kirdes Kraavi külas, linnas tegutseb Antsla Evangeeliumi Kristlaste ja Babtistide kogudus.

Transport ja majandus

Antsla töötajate jaotus tegevusalati
  1989 2000
Põllu-, jahi- ja metsamajandus 112 21
Mäetööstus 4 0
Töötlev tööstus 260 162
  sh. tekstiili- ja õmblustööstus   47
  puidu töötlemine   89
Energia- ja veevarustus 4 12
Ehitus 52 24
Kaubandus; sõidukite ja kodumasinate remont 132 66
Hotellid ja restoranid 28 15
Veondus, laondus ja side 84 57
Rahandus   3
Kinnisvara-, üürimis- ja äritegevus   7
Avalik haldus ja riigikaitse;  16 28
  kohustuslik sotsiaalkindlustus    
Haridus 64 59
Tervishoid ja sotsiaalhooldus 40 20
Muu ühiskonna-, sotsiaal- ja isikuteenindus 76 10
Töötajaid kokku 872 486

Antslas asub transpordiettevõte AS Taisto, õmblemisega tegeleb OÜ Antsla Rõivas ja kaubandusega Antsla Tarbijate Ühistu. Majutus- ja toitlustusteenust pakub Veski Külalistemaja. Antsla külje all Kollino külas asuvad AS Taisto Transport, AS Taisto Liinid ja Taisto Express OÜ.

Antsla

Ajalugu

Asula kandis esialgu kõrtsi ja postijaama järgi Siksälä nime, seejärel hakati paika nimetama Haukaks ja hiljem Antslaks. Selle kasvu soodustas 1889 avatud raudteejaam, mis on nime saanud kahe lähedal asuva mõisa järgi (Vana- ja Uue-Antsla); ümbruskonda osteti rohkesti ehituskrunte, edenesid väiketööstus ja -kaubandus. 1920 sai Antsla aleviks, linn on ta aastast 1938, 1950–59 oli samanimelise rajooni keskus. 9. VII 1941 – 14. VIII 1944 kestis Antslas Saksa okupatsioon, sõjas hävis rohkem kui pool linna. Omavalitsusliku staatuse sai 22. IV 1993. 1999 ühines Antsla linn vallaga.

Antsla alev

Antsla Tarvitajate Ühisuse maja

Antsla alevi tänav 1913. aastal

Kirjandus

  • Antsla linn 70 (koostaja K. Kool). Võru, 2008

EE 12, 2003; muudetud 2011