Antson, Sven

Sven Antson (12. VIII 1964 Tartu), näitleja. Eesti Näitlejate Liidu liige (1993–?). Olnud 1991–93 abielus näitleja Merle Antsoniga.

Lõpetas 1982 Tartu Kutsekeskkooli nr 17 elektrimontööri erialal ja 1989 Vanemuise draamastuudio, õppinud 1985–86 Tartu Riiklikus Ülikoolis eesti keelt ja kirjandust. Töötanud 1989–2000 Tartu Lasteteatris, 2007–08 Tartu Keraamikatehases, vahepealsetel aastatel ja hiljem vabakutselisena. Koostanud ajakirja Kodukiri lastelehekülge. Tegelenud aastast 2008 maalimisega, korraldanud isikunäitusi. Tegutsenud ansamblites Võikõllane, Guruhark ja Radio Libertad.

Osi

  • osaline (Dunsany Mis kasu on inimesest?, 1987 Vanemuise stuudios)
  • Astamor (Dorsti Graal, 1989 Vanemuise stuudios)
  • Tistou (Druoni Tistou, roheliste sõrmedega poiss, 1990, ka lavastaja koos Merle Antsoniga)
  • Madis ja mõisa valitseja (Jaigi põhjal Lootuste rõngas, 1991, ka kunstnik)
  • rändaja (Bashõ Vaata, kannike!, 1992, ka kunstnik)
  • osaline (Kallase teemadel Roos pidalitõbisele, 1993)
  • Souk (Püttsepa Taevaminemispüha, 1993)
  • Hamm (Becketti Lõppmäng, 1994)
  • Edgar (Strindbergi Surmatants, 1994)
  • Jacques’i isa (Ionesco Tulevik on munades, 1995)
  • Ed (Mrożeki Suvepäev / Kohtumine, 1995)
  • Josef Schmitz (Frischi Biedermann ja tulesüütajad, 1996)
  • härra Mõrumann alias härra Rõõmusson (Aapeli ja Talviste Üle linna Vinski, 1997, ka muusika autor koos Toomas Lungega)
  • osaline (Beagle’i ja Kampuse Viimane ükssarvik, 1998)
  • X (Viidingu ja Rätsepa Olevused, 1998)
  • Põmmu (Jankowiaki Jesperi õnn, 1999)
  • osaline (Waechteri Amlet, 2000)

Lavastusi

  • Bisseti ja Antsoni Kõnelused tiigriga (1992)
  • Sillaotsa ja Püttsepa Tähekeste juures (1993)
  • Tolkieni ja Püttsepa Lohelugu (1994)

Kirjandus

  • K. Kivisalu. Mehed isekeskis. – Pere ja Kodu 2001, august
  • K. Viin. Kirju elulooga kunstniku sumedad suved. – Tartu Postimees, 10. märts 2015

ETBL, 2014 (T. Truuvert); täiendatud 2015