Punane aruhein

aruhein (Festuca), mitmeaastaste heintaimede pere­kond kõrreliste sugukonnast; 450 liiki parasvöötmes ja lähistroopilistel aladel, Eestis 9 liiki. Eristatakse kõrge- (30–150 cm) ja madalakasvulisi (15–70 cm) liike. Kõrgekasvulistest aruheintest kasvab Eestis harilikku, roog-, suurt ja mets-aruheina, madalakasvulistest punast, lamba-, luide-, liiv- ja kink-aruheina. Harilik aruhein (F. pratensis) on peente kuni 130 cm pikkuste kõrtega ning roh­kete juurmiste lehtedega hõredapuhmikuline pealishein, teda kasvatatakse kultuurkarjamaa, -niidu ning muru rohukamaras ja põldheinana; Eestis on aretatud sor­did 'Jõgeva 47' ja 'Anni'. Roog-aruhein (F. arundinacea) on kuni 150 cm pikkuste kõrtega pealishein, mulla suhtes leplik, kuid ei talu üleujutust, karedate leh­tede tõttu halvasti söödav, lehed on rohelised hilis­sügiseni. Suur aruhein (F. gigantea) kasvab metsades loo­duslikult, mets-aruheina (F. altissima) leidub harva, ta on looduskaitse II kategooria liike. Punane aruhein (F. rubra) on 20–75 cm pikkuste kõrtega võsundiline alushein, mille looduslik vorm (F. rubra forma fallax) on tihedapuhmikuline, teda kasvatatakse karjamaa- ja murukamaras; Eestis on aretatud sordid 'Jõgeva 70' ja 'Kauni'. Lamba-aruhein (F. rubra ovina) on vähenõudlik 10–40 cm kõrgune tihedapuhmikuline alushein, väikese söödaväärtuse tõttu kasvatatakse teda kuivadel karjamaadel, ka liivmuldadel murukamaras. Luide-aruheina (F. arenaria) ja liiv-aruheina (F. sabulosa) leidub luiteil ja liivikuil, kink-aruheina (F. trachyphylla) harva metsades ja kuivemail niitudel. Introdutseeritud liikidest kasvatatakse ilukõrrelistena enim sinakasroheliste lehtedega sinihalli aruheina (F. cinerea), kes sobib kui­vale päikesepaistelisele kasvukohale kiviktaimlas (sordid 'Aprilgrün', 'Blausilber' ja 'Frühlingsblau'). Marokost Atlase mäestikust pärinev atlase aruhein (F. mairei) on hallikasroheliste, otstest kaardu­vate lehtedega püsik, võib kasvada aias üksikult või mõnetaimelise rühmana muruplatsi serval. Kiviktaimlasse väga kuivale päikesepaistelisele kas­vukohale sobib jäikade sinakate lehtedega naaskel-aruhein (F. punctoria), kes looduslikult kasvab Türgis. Püreneedest pärit madal siil-aruhein (F. eskia), kes moodustab ümaraid peenelehelisi helerohelisi kogumikke, sobib kiviktaimlasse ja kalmistule.

VE, 2006; EME 1, 2008 (K. Annuk, M. Liik); muudetud 2011