Aserbaidžaani rahvusköök on iidne ja mitmekesine, teada on enam kui 2000 just sellele rahvale iseloomulikku rooga. Aserbaidžaani rahvusköök ei ole ainult roogad ja nende valmistamise tehnoloogia, see on samuti rahva materiaalse kultuuri tähtis osa. Ta ühendab endas kultuuri, ajaloo, filosoofiat, laua katmise psühholoogia, rahvakombed, hügieeni, eetika, esteetika ja isegi poeesia. Omapärane on toitude serveerimise järjekord. Traditsiooniliselt antakse esmalt lauale tee ja seejärel põhiroog. Laual on alati rikkalikus valikus kõikvõimalikku maitserohelist, värskeid tomateid ja kurki (talvel soolatud või marineeritud). Sageli pakutakse peale põhirooga (eriti peale plovi) hapupiimast ja maitserohelisest valmistatud dovgad. Aserbaidžaanis on üheksa kliimavööndit, mis on aidanud kujuneda mitmekesisel loomastikul ja taimestikul. Need on põhilised alused rikkaliku köögi loomiseks.

Toidu valmistamisel kasutatakse sellised maitseaineid nagu šafran, köömned, aniis, tüümian, loober, koriandri seemned, kaneel ja kurkum, samuti maitsetaimi nagi till, koriander, petersell, seller, estragon, piparmünt, basiilik jt. Sageli kasutatakse sidrunit, oliive ja toiduhappeid.

Aserbaidžaani köök on tuntud köögiviljade külluse, eriti maitseroheliste, baklažaanide, magusa pipra (bibär), kapsa, spinati, peedi, redise, sibula, kurgi, roheliste ubade jpt poolest. Eriline koht on aserbaidžaani köögis värsketel köögiviljasalatitel, mida valmistatakse tomatitest, kurkidest, magusast piprast, kinzast ja basiilikust.

Tuntud enam kui 30 eelrooga, sh lihatoidud (piti, küftä-bozbaš, šorba jt), toidud hapupiimast ja maitserohelisest (dovga, ovduh, dogramatš, balva jt). Omapärane on see, et paljusid rahvusroogi käsitletakse üheaegselt nii eel- kui põhiroogadena. Näiteks piti, küftä-bozbaš jt. Kõigepealt antakse lauale eraldi puljong kui eelroog ja seeärel põhiroana selles keedetud liha, hernes või kartul kui põhiroog. Suppide puhul kasutatakse sageli kurdjuki, mida lisatakse väikesteks tükkideks hakituna.

Põhiroogi valmistatakse peamiselt lambalihast, samuti kodulinnu- ja ulukilihast, köögiviljadest ja riisist. Võrdlemisi palju tehakse toite hakklihast, mida praetakse, röstitakse vardal või restil. Üks armastatumaid roogasid on plov, mida valmistatakse enam kui 200 erineval viisil. Populaarne on plov hautatud lambalihast (govurma plov), hautatud lambalihast maitserohelisega (plov säbzä govurma), kanalihast (tojug plov), magusate kuivatatud puuviljadega (širin plov) ja sevrjuuga plov. Olulisel kohal on ka šašlõkid (šašlõkk-basturma, fileešašlõkk, lemmik šašlõkk, maksa- ja neerušašlõkk, hakklihast valmistatakse lülä-kebabi, tava-kebabi, šam-kebabi jt), jahust valmistatud põhiroogadest on tuntud häšil, hinkaal lihaga, süzmä hinkaal, jarpag hinkaal, gutab (liha, kõrvitsa ja maitserohelisega), tšüdü jt. Rohkesti kasutatakse Kaspia meres, arvukates jõgedes ja järvedes leiduvat kala. Kalatoite valmistatakse peamiselt tuuralistest ja soomuselistest kaladest.

Aserbaidžaani köögile iseloomulike paksude kastmete valmistamiseks kasutatakse hapupiima ja küüslauku või äädikat ja küüslauku ning teisi aserbaidžaani köögile iseloomulikke aineid. Kala juurde pakutakse kastet, mille tegemiseks on kasutatud granaatõuna mahla.

Aserbaidžaanide eriline austus kuulub leivale. Leiba peetakse toidulaua peamiseks rikkuseks ja seda valmistatakse väga erinevaid sorte: tändir lavaš, õhuke lavaš (juxa) jne. Söömist alustatakse alati just leivast: niimoodi näitavad aserbaidžaanid oma sügavat austust leiva vastu. Leiva nimel antakse ka vandeid.

Eriline koht sealses rahvusköögis kuulub maiustustele ja kondiitritoodetele, millega traditsiooni kohaselt lõpetatakse iga söögikord. Bakuus valmistatakse ammustest aegadest šäkärburu’d, bakuu pahlavad, šäkärtšöräki, šäki maiustustest on tuntud šäki pahlava, pešvenk, tel (telhalvaa), gõrmabadam jt, mille valmistamiseks kasutatakse riisijahu, suhkrut, pähklituumi, koorevõid, munavalget ja vürtse. Populaarsed on karamellmaiustused nagu šäkärpendir, parvarda, pähklikozinak, kinza nogul, gos-halvaa jt,  kompvekkidest rahat-lukum (erinevate lisaainetega), nogul bitmiš, viigimarjatarretis, šerbett, fešmek jt.

Levinumaks joogiks on šerbett, mille valmistamiseks kasutatakse suhkrut, sidrunit, safranit, mündiseemneid ja basiilikut, samuti mitmesuguseid puuvilju. Rohkelt musta teed, mida traditsiooniliselt pakutakse külaliste saabudes. Tee on Aserbaidžaanis külalislahkuse sümboliks.

Loodud 2015