Aun, Karl
Karl Aun (15. V 1914 Vaimastvere vald – 21. III 1995 Toronto), õigusteadlane, dr. jur. (1948, Hamburg), professor (1959). Lõpetas 1942 Tartu Ülikooli, töötas 1942–44 sealsamas assistendina. Valiti 1940 Eesti Üliõpilaste Seltsi (EÜS) esimeheks. Põgenes 1944 Saksamaale, oli Balti Ülikooli (tegutses Hamburgi lähedal Pinnebergis) rajajaid, 1946–48 selle õppejõud ja õigus-majandusteaduskonna prodekaan. 1949 siirdus USA-sse, kus tegutses ametniku ja õppejõuna, ühtlasi täiendas end Wisconsini ja Chicago ülikoolides politoloogia alal. Läks 1959 Kanadasse, oli aastani 1979 Waterloo luteri (aastast 1970 Wilfrid Laurier') ülikooli võrdleva riigiteaduse professor, aastast 1979 emeriitprofessor. Oli poliitika- ja õigusfilosoofia ühenduste liige, kuulus paljudesse väliseestlaste organisatsioonidesse. Avaldanud uurimusi riigiteaduse ja rahvusvahelise õiguse alalt, erilist tähelepanu pööranud vähemusrahvuste õigustele, sh Eesti Vabariigis toiminud kultuurautonoomiale. Peitis ära EÜS-i algse lipu, mis toodi välja, kui Eesti iseseisvus taastati.
Töid
- Der völkerrechtliche Schutz nationaler Minderheiten in Estland von 1917 bis 1940 (1951)
- The political refugees. A history of the Estonians in Canada (1985)
Kirjandus
- Autobiograafia ja teadusliku töö ülevaade. – Mana 48, 1981
- Eesti teaduse biograafiline leksikon. 1. köide. Tallinn, 2000
EE 14, 2000; ETeadBL, 2000 (K. Martinson)