Soren Andreas Bjerre (Bjerret) [bjä-] (21. X 1879 Göteborg – 22. XI 1925 Thyringe, Rootsi), õigusteadlane ja psühholoog, dr. jur. (1910, Stockholm). Õppis aastast 1897 Uppsala ülikoolis filosoofiat (filosoofiakandidaat, 1900) ja 1900–04 Lundi ülikoolis õigusteadust (õigusteaduste kandidaat, 1904). Jätkas õpinguid aastani 1906 Berliini ülikoolis kriminaalõiguse sotsioloogilise koolkonna rajaja professor F. von Liszti juures. Oli 1915–18 Rootsi Kriminalistikaühingu sekretär ja teadusväljaannete toimetaja, 1919–25 Tartu Ülikooli kriminaalõiguse professor. Bjerre on andnud olulise panuse Eestis Euroopa uusimate õigusteaduslike mõttesuundade omaksvõtmisse. Nõustas Eesti Vabariigi kriminaalkoodeksi eelnõu koostajaid. Vahendas Eesti valitsuse ja õiguskaitseorganite koostööd Põhjamaade vastavate struktuuridega, kaasamaks Eestit Põhjamaade ühtse seadusandluse piirkonda. Uuris nn mõistva psühholoogia meetodite abil varaste ja mõrtsukate hingeelu. Bjerre mõrvapsühholoogiaalane uurimus „Zur Psychologie des Mordes" (1925; rootsi keeles Stockholm, 1925; inglise keeles London, 1927, ja New York, ²1981) kuulub õiguspsühholoogia klassikasse.

Kirjandus

• R. Maruste, P. Tulviste. Õiguspsühholoogia klassik Tartust. – Nõukogude Õigus 4, 1988
• Eesti teaduse biograafiline leksikon. 1. köide. Tallinn, 2000

EE 14, 2000; ETeadBL, 2000 (M. Luts)