Cabbarlı mälestussammas Bakuus (avatud 1982, projekt valmis 1959, kujur Mirəli Mirqasımov, arhitekt Jusif Kadımov)

Cəfər Cabbarlı (venepäraselt Džafar Džabarlõ; 22. III 1899 Xızı – 31. XII 1934 Bakuu), Aserbaidždani näite- ja proosakirjanik, luuletaja ja tõlkija, teatritegelane, realismi rajajaid aserbaidžaani näitekirjanduses ja stsenaristide koolkonna rajaja; Aserbaidžaani teeneline kunstitegelane.

Õppis Bakuu muslimi-vene ja Bakuu kõrgemas algkoolis, 1917–20 Bakuu polütehnilises instituudis, seejärel Aserbaidžaani riiklikus ülikoolis arstiteadust ja hiljem idamaade kultuuri. Aastast 1923 kuulas loenguid Bakuu türgi teatrikoolis. Töötas aastast 1929 Aserbaidžaani riikliku draamateatri kunstilise juhina.

1911. aastast avaldas lüürilist ja satiirilist luulet, jutustusi ja näidendeid (kirjutas üle 20 näidendi). Näidendite peateemad on türgi rahvaste võitlus vabaduse eest ja sotsiaalse õigluse nimel,  aserbaidžaani külaelu ümberkorraldamine („Almaz”, 1931; „Yaşar”, 1932). Taunis sotsiaalset ebaõiglust ja nõudis naise vabas­tamist patriarhaalse ühiskonna kütkeist (poeem „Neitsitorn”, 1923–24; näidendid „Gülzar” (1924), „Dilarə” (1924), „Dilbər” (1927), „Sevil”, 1928).

Tõlkis aserbaidžaani keelde Lääne-Euroopa (Shakespeare'i „Hamlet”, „Othello”, Schilleri) ja vene L. Tolstoi, „Lapsepõlv”, Gorki, jmt) teoseid.

Kirjutas libreto Glieri ooperile „Şaxsənəm”, mitu filmistsenaariumit („Hacı Qara”, 1929, „Sevil”, 1929, „Almaz”, 1936), lavastas näidendeid (Shakespeare'i „Hamlet” 1925 Aserbaidžaani riiklikus draamateatris) ja filme.

Cəfər Cabbarlı nime kannab Jerevani aserbaidžaani teater (aastast 1989 Bakuus), Gəncə riiklik draamateater, Aserbaidžaani riiklik teatrimuuseum Bakuus, Aserbaidžaani riiklik filmistuudio Azərbaycanfilm (aastast 1969), tänav ja metroojaam Bakuus. Bakuus (1982) ja sünnilinnas Xızıs on majamuuseum.

Välislink

• Cəfər Cabbarlıle pühendatud veebileht (aserbaidžaani keeles)

EE 2, 1987; muudetud 2015