Eesti Ajaloomuuseum

Eesti Ajaloomuuseumi direktorid
1940–41 Hilda Moosberg
1942–44 Harri Moora (kt)
1944–45 Leida Loone (kt)
1945 Liidia Allikas
1945–46 Grigori Koppel
1946 Grigori Mironets (kt)
1946–51 Osvald Saadre
1951–52 Aleksander Kelberg
1952 Elsa Sõber (kt)
1952–65 Alma Puusepp
1965–89 Peet Sillaots
1989–2005 Toomas Tamla
2005 Sirje Karis

Eesti Ajaloomuuseum (AM) asutati 1864 Tallinnas Eestimaa Kirjanduse Ühingu algatusel. Kandis algselt nime Eestimaa Kirjanduse Ühingu Muuseum ehk Eestimaa Provintsiaalmuuseum, 1940–41 Eesti NSV Riiklik Ajaloo- ja Revolutsioonimuuseum, 1941–44 Ajaloomuuseum, 1946–63 Eesti NSV Teaduste Akadeemia Ajaloomuuseum, 1944–46 ja 1964–89 Eesti NSV Riiklik Ajaloomuuseum.

Eesti Ajaloomuuseum on üks Eesti 14 keskmuuseumist.

Kogud, filiaalid ja allüksused

Eesti Ajaloomuuseumis säilitatakse üle 280 000 eseme, dokumendi, foto ja trükise. Algselt asusid muuseumi ruumid Kanuti Gildi hoones Pikal tänaval, 1911. aastal osteti aadlipalee Kohtu tänav 6, 1946 koliti Sakala tänav 35 (praegu Sakala 3). Aastast 1952 paikneb muuseum Suurgildi hoones, külastajatele avati see 1954. 1975 sai ta Maarjamäe lossis filiaali, see avati külastajatele 1987 (Eesti lähiajaloo ekspositsioon). Maarjamäe lossi pargis on nõukogudeaegsete monumentaalskulptuuride väljapanek. 1980. aastate lõpul ja 1990. aastate alguses avati mitu olulist Eesti lähiajalugu tutvustavat suurnäitust – „Kolmevärviline Eesti” (1989, Suurgildi hoones) ning „Stalinism Eestis” (1990, Maarjamäe lossis). 2006. aastast on  Eesti Ajaloomuuseumi allüksus Eesti Filmimuuseum. Aastail 2009–11 renoveeriti Suurgildi hoone, kus avati uus püsiekspositsioon „Visa hing. 11 000 aastat Eesti ajalugu“.

Püsiekspeditsioon „Visa hing. 11 000 aastat Eesti ajalugu"

2011 avatud püsiekspeditsioon „Visa hing. 11 000 aastat Eesti ajalugu". Relvakamber

Püsiekspositsioon „Visa hing. 11 000 aastat Eesti ajalugu". Suur saal

Muuseumi ajaloost

1870 annetati muuseumile Johann Burchardi rikkalik kollektsioon „Mon Faible”, millele oli alus pandud juba 1802. Enne Esimest maailmasõda oli Eestimaa Provintsiaalmuuseum Tallinna kultuurielu oluline keskus, kus lisaks näitustele toimus arvukalt avalikke ettekandeid. 1940 muuseum riigistati, sellega liideti mitme väiksema muuseumi (Politseimuuseumi, Sõjamuuseumi jmt) kogud, osa Provintsiaalmuuseumi varadest anti aga teistele muuseumidele, nt loodusteaduslike kogude põhjal asutati 1941 Eesti NSV Riiklik Loodusteaduste Muuseum (praegu Eesti Loodusmuuseum). Pärast Teist maailmasõda hävitati suur osa Eesti Vabariigi ajalugu käsitlevaid materjale, enamik põhifonde jäi alles. 1990. aastatel hakkas muuseum kiiresti täienema maailmasõdadevahelise Eesti Vabariigi ajast pärinevate materjalidega.

Eesti NSV Teaduste Akadeemia Ajaloomuuseumi ekspositsioon Sakala tänav 3 1949. aastal

Provintsiaalmuuseumi interjöör 20. sajandi alguses Kohtu tänav 6

Püsiekspositsioon Suurgildi hoone suures saalis 1974. aastal

Publikatsioonid

1842–95 andis Eestimaa Kirjanduse Ühingu Muuseum välja allikapublikatsioonide sarja „Archiv für die Geschichte Liv-, Esth- und Curlands”,1868–1939 kogumikku „Beiträge zur Kunde Ehst-, Liv- und Kurlands”, 1997–2006 ilmus Eesti Ajaloomuuseumi väljaandel kogumik „Töid ajaloo alalt”, 2006. aastast ilmub aastaraamat „Varia historica” ja 2007. aastast allikapublikatsioonide sari „Thesaurus historiae”.

Kirjandus

 V. Kuldna. Eestimaa Kirjanduse Ühingu Muuseum (Provintsiaalmuuseum) 1842–1940. – Töid ajaloo alalt 4.  Tallinn, 2002

E 12, 2003; muudetud 2011