Eesti Kunstimuuseum
 |
| Eesti Kunstimuuseumi direktorid | |
| 1919–25 | August Pulst (asjaajaja) |
| 1925–27 | Hans Kuusik |
| 1927–40 | Peeter Tauk |
| 1940–41 | Villem Raam |
| 1944–47 | Ella Vende |
| 1948 | Elmar Kuusik |
| 1948–49 | Amanda Tõnisson |
| 1949–51 | Ida Keerdo |
| 1951–55 | Rudolf Sarap |
| 1955–62 | Elfriede Mägi |
| 1962–66 | Helmi Hion |
| 1966–91 | Inge Teder |
| 1991–2008 | Marika Valk |
| 2009– | Sirje Helme |
Eesti Kunstimuuseum (EKM) on Eesti suurim kunstivaramu, mis kogub, tutvustab ning uurib vanemat ja nüüdisaegset Eesti ning väliskunsti. EKM on aastakümnete jooksul kasvanud mitme erineva muuseumiga institutsiooniks: Kadrioru kunstimuuseum (1928, Kadrioru loss ja Mikkeli muuseum), Niguliste muuseum (1984) ja Adamson-Ericu muuseum (1983). 2006. aasta veebruaris avas Eesti Kunstimuuseum Kadriorus Kumu kunstimuuseumi (arhitekt Pekka Vapaavuori), mis on ühtlasi ka EKM-i peahoone. Uues muuseumihoones on maailma suurim Eesti kunsti püsiekspositsioon ning igal aastal korraldatakse seal mitu näitust nii kohalikust kui välismaisest kunstist.
KUMU – Eesti Kunstimuuseumi peahoone Tallinnas Kadriorus
Korraldatakse välisnäitusi ning EKM-i kogusid tutvustavaid näitusi välisriikides. Näitustega kaasnevad teabepäevad, teaduskonverentsid ja seminarid. Korraldatakse loenguid, ekskursioone, kohtumisi kunstnikega. EKM kirjastab katalooge, monograafiaid, ilmub teadusartiklite kogumik „Eesti Kunstimuusemi Toimetised”. 1995. aastast viivad muuseumipedagoogid läbi haridusprogramme lastele, koolinoortele ja täiskasvanutele.
EKM-is on põhi-ja abikogud (2010. aastal oli põhikogus 59 722 museaali), digitaalkogu ja konserveerimisosakond. EKM-i raamatukogu asub Kumu kunstimuuseumis (37 611 teavikut).
Ajalugu
Kadrioru lossi kolis Eesti kunstimuuseum 1921. aastal
EKM asutati 1919 Tallinna Eesti Muuseumi Ühinguna Ants Laikmaa, Kristjan Raua jt kunstnike algatusel. Esialgu koguti nii kunstiteoseid kui ka etnograafilist ja kultuuriloolist materjali, kogud paiknesid ajutistes ruumides. 1921 kolis muuseum Kadrioru lossi, 1928 nimetati ta Eesti Kunstimuuseumiks, avati esimene ekspositsioon ning keskenduti kujutava ja tarbekunsti kogumisele. 1929 muudeti Kadrioru loss Eesti Vabariigi presidendi residentsiks ning muuseum kolis ajutisse hoonesse Narva mnt 4. 1932 ning 1937 korraldati arhitektuurikonkurss EKM-i uue hoone ehitamiseks, kuid võitnud Edgar Johan Kuusiku ja Erich Jacoby projekti ei teostatud. 1944 põles Narva mnt hoone, osa kogusid hävis. Pärast Teist maailmasõda kolis muuseum tagasi Kadrioru lossi ning avati 1946. Aastast 1940 kandis muuseum Tallinna Riikliku Kunstimuuseumi, aastast 1970 Eesti NSV Riikliku Kunstimuuseumi nime, Eesti Kunstimuuseumiks nimetati ta uuesti 1989.
Eesti Kunstimuuseumi filiaalid
EKM-i kollektsioone tutvustatakse muuseumi filiaalides:
Kumu kunstimuuseumis:
- Eesti kunsti klassika 18. sajandi algusest Teise maailmasõja lõpuni,
- Eesti kunst Teise maailmasõja lõpust taasiseseisvumiseni ning kaasaegne kunst;
Niguliste muuseumis:
- haruldased kirikukunsti näited keskajast barokini, tsunftide, gildide, kirikute ning Mustpeade Vennaskonna hõbevarad;
Kadrioru kunstimuuseumis:
- 16.–20. sajandi Euroopa ja Vene kunsti teosed Kadrioru lossis,
- Johannes Mikkeli poolt muuseumile kingitud 16.–20. sajandi Lääne-Euroopa, Vene ja Hiina kunsti kogu),
Adamson-Ericu muuseumis:
- Eesti mitmekülgseima kunstniku Adamson-Ericu (1902–68) kujutav kunst ja tarbekunst).
EKM-i filiaalides avatakse aastas keskmiselt 20 uut näitust. Muuseumi filiaalides toimuvad koorimuusika, oreli-, klavessiini- ja kitarrimuusika kontserdid.
 Mikkeli muuseum |  Adamson-Ericu muuseum |  Niguliste kirik |
Välislink
EE 12, 2003; muudetud 2011
