eesti maalammas

eesti maalammas, Eesti kohalik lambatõug. Kuulub põhja lühisabalambatõugude rühma. Valge, must, hall või pruunikas vill on üldiselt jäme ja ebaühtlik, pead ja jalgu katab valge või tume ohekarv, jalas või­vad olla „sukad” ja näol võib olla lauk. Eesti maalammas on kasvult väike: rind kitsas, jalad peened ja võrdlemisi kõrged, saba lühike ja kolmnurkne. Jäärad on harilikult sarvilised, vahel võivad ka utel sarved olla. Täiskasvanud jäär kaalub 50–60, utt 40–55 kg; aastane pügi vastavalt 2,5–4 ja 2–3,5 kg villa. Eesti maalammas on väga viljakas: uted sünnitavad sageli kaksik-, kolmik- ja neliktallesid.

Tõu parandamiseks on eesti maalammast 19. sajandi algusest rista­tud meriino lammastega, hiljem inglise lihalammastega, aastast 1926 šropširi ja ševioti tõugu lammas­tega. Eesti maalammas on levinud peamiselt Eesti äärealadel, kuhu ei ulatunud Nõukogude aja intensiivpõllumajanduse mõju. Eesti maalamba aretustegevust ja säilitamist juhib Eesti Maalamba Ühing.

Loe täiendavalt artiklit Eesti lamba- ja kitsekasvatus.

Kirjandus

Välislink

EME 1, 2008 (A. Nõulik, E. Musto); muudetud 2011