eesti maalammas
eesti maalammas, Eesti kohalik lambatõug. Kuulub põhja lühisabalambatõugude rühma. Valge, must, hall või pruunikas vill on üldiselt jäme ja ebaühtlik, pead ja jalgu katab valge või tume ohekarv, jalas võivad olla „sukad” ja näol võib olla lauk. Eesti maalammas on kasvult väike: rind kitsas, jalad peened ja võrdlemisi kõrged, saba lühike ja kolmnurkne. Jäärad on harilikult sarvilised, vahel võivad ka utel sarved olla. Täiskasvanud jäär kaalub 50–60, utt 40–55 kg; aastane pügi vastavalt 2,5–4 ja 2–3,5 kg villa. Eesti maalammas on väga viljakas: uted sünnitavad sageli kaksik-, kolmik- ja neliktallesid.
Tõu parandamiseks on eesti maalammast 19. sajandi algusest ristatud meriino lammastega, hiljem inglise lihalammastega, aastast 1926 šropširi ja ševioti tõugu lammastega. Eesti maalammas on levinud peamiselt Eesti äärealadel, kuhu ei ulatunud Nõukogude aja intensiivpõllumajanduse mõju. Eesti maalamba aretustegevust ja säilitamist juhib Eesti Maalamba Ühing.
Loe täiendavalt artiklit Eesti lamba- ja kitsekasvatus.
Kirjandus
- U. Saarma. Eesti ja Euroopa põlislammaste lugu kahe teadusuuringu valguses. – Eesti Loodus 2009, 10
Välislink
EME 1, 2008 (A. Nõulik, E. Musto); muudetud 2011