feodalịsm, keskaegne hierarhiline ühiskonnakord, kus valitsejad ja suurfeodaalid andsid oma vasallidele kasutamiseks maavaldusi – lääne –, mille eest nood pidid teenima tema sõjaväes ja täitma muid kohustusi; talupojad pidid täitma nii oma läänihärra kui ka riigi määratud kohustusi ja maksma andameid, saades selle eest kaitset. Valitses Euroopas (sh Eesti alal) 18. sajandi lõpuni – 19. sajandi keskpaigani.

VE, 2006