Bengt Gottfried Forselius [-se:-] (umbes 1660 Harju-Madise kihelkond – hukkus Läänemerel 16. XI 1688), kooli- ja kirjamees, Johann Forseliuse poeg. Lõpetas Tallinna gümnaasiumi ja õppis õigusteadust Wittenbergi ülikoolis (immatrikuleeriti 1679). Kohandas Jan Ámos Komenský vaateid Eesti oludele ja proovis oma kodukohas Ristil talulapsi uute meetodite abil lugema õpetada. Avas 1684 Tartu lähedal esimese eesti koolmeistrite kooli, nn Forseliuse seminari, oli selle juhataja ja õpetaja. Kaheaastase kursusega koolis õppis umbes 160 poissi, õpetajana asus neist hiljem tööle ligi 50. Rajas nende abiga rahvakoole ja algatas koduõpetuse. Sõitis 1686 koos kahe kasvandikuga Stockholmi, kus demonstreeris ministritele ja kuningale õppeasutuse saavutusi. 1688 seminar suleti, sest Forseliusele ei leitud järglast. Lihtsustas eesti kirjaviisi: loobus võõrtähtedest, seadis ä-hääliku märgiks ä-tähe (nt lebbi asemel läbbi). Koostas parandatud kirjaviisis aabitsa (1684, Riia), mille kordustrükist (umbes 1694–97) on kaks eksemplari säilinud (Kopenhaagenis ja Riias). Tema uuendusideid viis edasi keelemees Johann Hornung.

1989 asutati Forseliuse Selts ja 1995 hakkas ilmuma selle sariväljaanne „Forseliuse Sõnumid”.

Kirjandus

• L. Andresen. Kirjamees ja rahvavalgustaja B. G. Forselius. Tallinn, 1991

EE 14, 2000