Franz Josephi maa, saarestik Barentsi mere põhjaosas, Venemaa Arhangelski oblastis; 191 saart, 16 134 km². Austria ja Briti kanali väin jaotavad saarestiku 3 osaks, saartevahelised väinad on fjordid. Suurimad saared: lääneosas Georgi maa ja Alexandra maa, keskosas Halli, Hookeri, Salisbury, Jacksoni ja Rudolfi saar, idaosas Wilczeki maa ja Graham Belli saar. Fligely neemel (Rudolfi saarel) on Euroopa, Euraasia ja Venemaa põhjapoolseim maismaapunkt (81° 51' põhjalaiust). Saared koosnevad settekivimeist, mida katab basalt. Kõrgeim koht (620 m) asub Wiener-Neustadti saarel. 87% Franz Josephi maast (13 700 km²) on liustike all. Jäävabadel aladel laiub arktiline kõrb, saarestiku lõunaosas on suuri linnulaatu. Püsiasustust ei ole.

Saarestiku avastas 1873 Austria-Ungari ekspeditsioon J. von Payeri (1842–1915) ja K. Weyprechti (1838–81) juhtimisel ning andis sellele nime Austria keisri Franz Joseph I järgi. Aastast 1926 NSV Liidu territoorium.

EE 3, 1988