funktsionalism

funktsionalism

  • Kunstis 1920. aastail ehitus- ja tarbekunstis tekkinud suund, mis seab ehitise või eseme vormi vastavusse tema otstarbega. Loobutud on dekoratiivsetest elementidest. Rajajad olid Prantsusmaal Le Corbusier, Saksamaal Walter Gropius ja Hollandis rühmitus De Stijl.
  • Sotsioloogias teoreetiline lähenemisviis, mis põhineb arvamusel, et ühiskond on tervik, mille igal osal on täita oma roll. Sellest tulenevalt saab sotsiaalseid sündmusi ja institutsioone kõige paremini tõlgendada, lähtudes ülesandest, mida nad ühiskonnas täidavad.

VE, 2006