germaanlased, hõimud, kes asustasid viimastel sajanditel eKr ja esimestel sajanditel pKr Lõuna-Skandinaaviat ja Reini, Doonau ning Wisła vahelist ala; jagunesid meie ajaarvamise algul ida- (goodid, gepiidid, burgundid, vandaalid jt), lääne- (teutoonid, kimbrid, langobardid, bataavid, anglid, friisid, katid, sueebid, markomannid jt) ja põhja-germaanlasteks (suioonid, gaudid, heruulid jt). Alates 3. sajandist rühmitusid germaani hõimud ümber, kujunesid püsivamad hõimuliidud (alemannid, saksid, frangid, goodid jt). Germaanlaste pealetung Rooma impeeriumile algas 2. sajandil eKr ning tugevnes 2.–3. sajandil pKr, 4.–6. sajandil võtsid germaanlased osa Suurest rahvasterändamisest. Nad on etendanud olulist osa tänapäeva Euroopa rahvaste (sakslaste, inglaste, hollandlaste, taanlaste, rootslaste, norralaste jt) etnogeneesis.

Läänemeresoome hõimude suhetest germaani hõimudega tunnistavad germaani laenud eesti jt läänemeresoome keeltes (kallas, lammas, kana, raha, leib, tuba, ahi, katel, noot, põld, muld, ader, rukis, raud, mõõk, kuld, rikas, kuningas, varas, kirik jt).