Gmelin [-e:-] 18.–19. sajandi saksa loodusteadlaste perekond.

Johann Georg Gmelin, ka Gmelin Vanem (12. VI 1709 – 20. V 1755), botaanik, maadeuurija ja keemik, Peterburi TA liige (1731). Elas Venemaal, korraldas 1733–43 tulemusrohke Siberi retke ja koostas esimese Siberi floora kirjelduse („Flora Sibirica”; 4 kd, 1747–59); aastast 1749 professor Tübingenis.

Samuel Gottlieb Gmelin, ka Gmelin Noorem (4. VII 1744 – 27. VII 1774), eelmise vennapoeg, botaanik ja maadeuurija, Peterburi TA liige (1767). Elas aastast 1767 Venemaal, uuris peamiselt Volgamaad ja Kaspia mere äärseid alasid, kirjeldas tarpani.

Johann Friedrich Gmelin (8. VIII 1748 – 1. XI 1804), eelmise vend, botaanik ja keemik; aastast 1772 professor Tübingenis, aastast 1775 Göttingenis, botaanikasõnastiku autor (9 kd, 1771–77), peateos „Geschichte der Chemie” (1797–99).

Leopold Gmelin (2. VIII – 13. IV 1853), eelmise poeg, keemik; aastast 1814 Heidelbergi ülikooli professor. Avastas sapphappe ja sapipigmendi. Koostas anorgaanilise ja orgaanilise keemia käsiraamatu „Handbuch der theoretischen Chemie” (3 kd, 1817), millest kujunes maailma täielikem anorgaanilise keemia teatmeteos „Gmelins Handbuch der anorganischen Chemie”.