Granö, Johannes Gabriel

Johannes Gabriel Granö [gra:nö:] (14. III 1882 Lapua, Vaasa lähedal – 23. II 1956 Helsingi), soome maadeuurija ja geograaf, soome-eesti geograafiakoolkonna rajaja, Olavi Johannes Granö isa, filosoofiadoktor (1911, Helsingi ülikool), Soome Teaduste Akadeemia liige (1924), Tartu Ülikooli (1932) ja Turu ülikooli (1955) audoktor (1932). Kirikuõpetaja poeg.

Lõpetas 1906 Helsingi ülikooli, oli 1919–23 Tartu Ülikooli, 1923–26 erakorraline ja 1945–50 korraline Helsingi ülikooli professor ning 1926–45 Turu ülikooli geograafiaprofessor, 1932–34 ka Turu ülikooli rektor ja 1944–55 kantsler. Tema isa Johannes (1850–1913) teenis Omskis 1885–91 ja 1902–13 elades vaimulikuna Siberi soome asundusi, seetõttu sai Johannes Gabriel Granöst hea Siberi tundja (avaldas 1905 uurimuse Siberi soomlaste kohta). 1906, 1907 ja 1909 hõlmasid Granö uurimisreisid peamiselt Mongooliat ja Tõvat, 1913–16 tegi ta suvereise Altai mägedesse, kus uuris peamiselt jääaja mõju pinnavormide kujunemisele. Mongoolia ja Altai loodust käsitlevad tema monograafiad. Kutsuti 1919 Tartusse, rajas seal ülikooli geograafiakabineti ja pani aluse eesti keeles õpetamisele. Ta õpetas kartograafiat, maastikuteadust, üldist- ja majandusgeograafiat jmt ainet. Pööras suurt tähelepanu Eesti maastike uurimisele (oli Eestis uue suuna – maastikuteaduse – esmaarendaja) ja kodu-uurimisele (oli 1920–23 Eesti Kirjanduse Seltsi kodu-uurimistoimkonna esimees). Süstemaatilise kodu-uurimise tulemuseks oli 8-köiteline maakonniti koostatud koguteos „Eesti”. Kasutanud Eesti ja Soome materjale ka oma suundaandvas kartograafilisel sünteesil põhinevas teoreetilises monograafias „Reine Geographie” (1929, soome keeles 1930). Oli paljude teadusseltside auliige, sh Loodusuurijate Seltsi (1932) ja Eesti Kirjanduse Seltsi auliige (1932).  

Töid

  • Geograafia kui teadus ja ülikooli aine (1920)
  • Eesti maastikulised üksused (1922)
  • Maastikuteaduse ülesanded ja maastike vormide süsteem (1924)
  • Ümbrus maateaduse uurimis-esemena (1924)
  • Puhas maateadus (1929)
  • Die geographische Gebiete Finnlands. – Fennia 3, 1931
  • Mongolische Landschaften und Örtlichkeiten. – Acta Geographica 2, 1941

Kirjandus

  • A. Tammekann. J. G. Granö 50. aastane. – Loodusevaatleja 2, 1932
  • V. Paatsi. J. G. Granö Tartu Ülikoolis. – Eesti Loodus 6, 1982, lk 357–362.
  • A. Ristkok. J. G. Granö pärand tänapäeva pilguga. – Eesti Loodus 6, 1982, lk 365–369.
  • U. Mereste. Johannes Gabriel Granö ja teoreetiline geograafia. – Eesti Geograafia Seltsi aastaraamat 23, 1989
  • O. Kurs. Johannes Gabriel Granö Eestis. – Akadeemia 5, 1995
  • Kurs, O. Johannes Gabriel Granö. – Maateadusest Eestis: geograafiast ja geograafidest 20. sajandil. Tartu, 2007, lk 28–49

EE 14, 2000; ETeadBL, 2000 (V. Paatsi); muudetud 2011