Gregorius VII (mungana Hildebrand; u 1020 – 25. V 1085), paavst 1073–85. Juhtis Cluny kloostrist lähtunud reformiliikumist, taotles paavstide võimu keisrite üle, keelas simoonia, kuulutas kehtetuks ilmalike valitsejate õiguse vaimulikke ametisse seada (investituuritüli), kehtestas tsölibaadi. Saavutas võitluses keiser Heinrich IV-ga 1077 tema Canossasse tuleku, kuid 1084 vallutas Heinrich IV Rooma ja seadis võimule vastupaavst Clement III [1084–1100]. 1606 kuulutati Gregorius katoliku kiriku pühakuks.

EE 3, 1988