Werner Georg Alexander Gruehn [grü:n] (18. VII 1887 Ballgalln (Balgale), Läti – 31. XII 1961 Hildesheim, Saksamaa), baltisaksa teoloog ja religioonipsühholoog, Tartu religioonipsühholoogiakoolkonna juhte, teoloogiadoktor (1927, Kieli ülikool); pastori poeg. Õppis 1907–08 Müncheni ja 1908–14 Tartu ülikoolis. Oli 1918–36 Tartus gümnaasiumiõpetaja, kirikuõpetaja ja eradotsent. Rajas 1920 Tartu Saksa Sisemisjoni Ühingu ning 1929 Tartu religioonipsühholoogia instituudi. Asutas 1931 Tartus saksakeelse teoloogilis-filosoofilise Lutheri akadeemia (hiljem Lutheri erainstituut, suleti 1939) ja oli aastani 1936 selle rektor ning aastast 1927 Rahvusvahelise Religioonipsühholoogia Seltsi tegevjuht, 1937–45 Berliini ülikoolis süstemaatilise teoloogia ja religioonipsühholoogia professor. Asutas 1949 ajakirja Der Weg zur Seele (kannab praegu nime „Wege zum Menschen. Zeitschrift für Seelsorge und Beratung, heilendes und soziales Handeln”). Empiirilise teoloogia esindajaid, uurinud religioonipsühholoogia üldküsimusi, müstilist kogemust ja väärtuskogemust. Avaldas 1956 taastatuna 1937 alustatud ja 1945 hävinud suurteose „Die Frömmigkeit der Gegenwart: Grundtatsachen der empirischen Psychologie”.

Kirjandus

• Eesti teaduse biograafiline leksikon. 1. köide. Tallinn, 2000

Töid

• Religionspsychologie (1926)
• Seelsorge im Licht gegenwärtiger Psychologie (1926, ²1927)
• Die Theologie Karl Girgensohns: Umrisse einer christlichen Weltanschauung dargestellt (1927)
• Keiser, võlur ja juudid. Grigori Rasputini salasekretäri mälestused (1943)
• Die Frömmigkeit der Gegenwart: Grundtatsachen der empirischen Psychologie (1956, ²1960 parandatud)

EE 14, 2000; ETeadBL, 2000 (R. Ruutsoo); muudetud 2011