Haagi konventsioonid
Haagi konventsioonid, Haagi I (18. V – 29. VII 1899) ja II (15. VI – 18. X 1907) rahukonverentsil sõlmitud mitmepoolsed rahvusvahelised kokkulepped.
I rahukonverentsil sõlmiti 3 konventsiooni ja koostati 3 deklaratsiooni, II rahukonverentsil neid täiendati. I rahukonverents oli kokku kutsutud Venemaa, II USA algatusel.
Haagi konventsioonid reguleerivad järgmisi küsimusi:
- riikidevaheliste tüliküsimuste rahulik lahendamine
- kasutatava relvajõu piiramine lepinguliste võlakohustuste täitmise nõudmiseks
- sõjategevuse alustamine
- maasõja seadused ja tavad
- neutraalsete riikide õigused ja kohustused maasõja ajal
- vaenulike riikide kaubalaevade seisund sõjategevuse algatamisel
- kaubalaevade muutmine sõjalaevadeks
- automaatkontaktiga allveemiinide kasutamine
- mereväe rakendamine pommitamiseks
- Genfi 1864. aasta konventsiooni kohaldamine meresõjas (asendati 1949)
- mõningad hõivamisõiguse kitsendused meresõjas
- rahvusvahelise priisikohtu asutamine (ei jõustunud)
- neutraalsete riikide õigused ja kohustused meresõjas. Keelustati keemiliste ründeainete kasutamine.
Hilisemaist Haagi konventsioonidest on olulisim kokkulepe kultuurivarade kaitsmise kohta relvastatud konflikti puhul (sõlmitud 50 riigi konverentsil 21. IV — 14. V 1954). See reguleerib kultuurivarade kaitset nii oma kui ka vaenlase territooriumil, keelab nende väljaveo okupeeritud aladelt ja kehtestab kriminaalvastutuse konventsiooni rikkumise eest.
EE 3, 1988
Kategooriad: Õigusmõisted | Rahvusvaheline õigus