Haljala lade, Ülem-Ordoviitsiumi alaosa lade (ühendab senise Idavere ja Jõhvi lademe). Avamus kulgeb Põhja-Eestis Põõsaspealt läbi Pääsküla ja Haljala Ahtmeni. Olulised paljandid on Harju-Madisel, Peetris, Pääskülas, Tatrusel, Aluveres, Ojamaal, ning Jõhvi vallas Kahulas ja Kämbemäel. Paksus 5–25 m (enamasti 10–20 m). Põhja-Eestis on lademe alaosa koostises detriitjad lubjakivid, nende peal muguljad savikad lubjakivid, milles leidub metabentoniidi (vulkaanilise tuha) vahekihte. Lõuna-Eestis koosneb Haljala lade detriitjatest lubjakividest ja merglitest. Lademele on iseloomulikud trilobiitide, käsijalgsete, karpvähiliste, Idavere alamlademes ka käsnade kivistised. Haljala lademest on leitud maailma vanimaid merisiilikute kivistisi (Jõhvi alamlademe osast Aluverest) ja Eesti vanimaid nelikkoralle. Lademe kivimit on kasutatud Kunda tsemenditööstuses, kohati põletati sellest ka lupja.

Vaata ka seotud artiklit

• Eesti aluspõhja kivimite stratigraafilise liigenduse tabel artiklis Eesti pealiskorra ehitus ja areng

EE 12, 2003; muudetud 2014