Haller, Elmar

Elmar Haller

Elmar Haller (22. XI 1907 Linnamäe vald – 15. I 1985 Tallinn), põllumajandusteadlane, taluniku poeg, Kristjan Halleri isa, põllumajandusdoktor (1967, kinnitatud 1968), professor (1969). Lõpetas 1935 Tartu Ülikooli. Oli 1932 Saksamaal praktikal, 1935–40 Kuusikul Riigi Põllumajanduslikus Uurimis- ja Katseinstituudis assistent (1939 täiendas end Rootsis, Taanis ja Soomes), 1941–45 Kuusiku Põllumajandusliku Uurimisinstituudi juhataja, 1945–47 sealsamas taimekasvatusosakonna juhataja ja ühtlasi Tartu Riikliku Ülikooli vanemõpetaja, 1948–56 ENSV Teaduste Akadeemia Taimekasvatuse Instituudi agrotehnika ja agrokeemia labori juhataja, 1956–58 Eesti Maaviljeluse ja Maaparanduse Teadusliku Uurimise Instituudi agrotehnika- ja väetamisosakonna juhataja, 1958–85 Eesti Põllumajanduse Akadeemia õppejõud (1958–80 maaviljeluskateedri juhataja). Selgitas suviteraviljade Eesti jaoks optimaalsed külviajad ja lõi neile vastava kevadise mullaharimissüsteemi. Avastas bioloogilise seaduspärasuse, mille järgi on taimede saagikuse seisukohast esmatähtis seemnete idanemiskeskkond (vee-, õhu-, toite- ja soojusrežiim). ENSV teeneline teadlane (1966). ENSV riiklik preemia 1948. Mälestusmärk Ülenurme pargis. 

Töid

• Maaharimine ja maaharimisriistad (1940, autoreid)
• Valge mesika kasvatamine ja kasutamine (1951)
• Idanemiskeskkonna mõju põllukultuuride saagile (1969)
• Maaviljelus (1984, koos Martin Karminiga)