Halliste Püha Anna kirik

Halliste kiriku sisevaade

Halliste Püha Anna kirik, algne hoone ehitati arvatavasti 15. sajandi II poolel. See koosnes lühikesest kolmelöövilisest 2-traveelisest, arvatavasti 8-kandiliste piilaritega pikihoonest ja ruutja põhiplaaniga koorist. Algkavatisse kuulus ka põhjakülje käärkamber. Keskaegne kirik hävis arvatavasti 17. sajandi alguse Poola-Rootsi sõdades. Uuesti üles ehitatud hoone purustati Põhjasõjas ning taastati 18. sajandi keskpaigaks, 1781 ehitati läänetorn. 1863 süütas kiriku pikselöök, põlengu tagajärel kirik hävis, säilis ainult käärkamber. 1864.–67. aastate rekonstrueerimisega (arhitekt Matthias von Holst) sai kirik oma praeguse kuju. 1959 põles kirik uuesti, 30 aastat seisis ta varemeis, 1989–91 taastati kirikuõpetaja Kalev Raave eestvedamisel, oli esimene taasiseseisvunud Eestis pühitsetud kirik.

Kirikus on Jüri Arraku teosed altarimaal „Kristus” (1990) ja maal „Püha Anna Neitsi Maarjaga” ning Aime Kuulbuschi skulptuur „Halliste Ema”.

Kirikut kasutab EELK Halliste Püha Anna kogudus, seal toimuvad kontserdid ja esinemised.

Endises pastoraadihoones ja selle 1998. aastal valminud juurdeehitustes tegutseb põhikool, pastoraadi kõrvalhoones lasteaed Pääsuke.

Kiriku lähedal Kulla küla piiril on Halliste kalmistu. Kulla külas on endine Halliste leerimaja.

EE 12, 2003; muudetud 2013