Hanila kihelkond, hõlmas Läänemaal nüüdse Hanila valla põhja- ja keskosa ning eraldi paikneva Paadrema ja Paatsalu piirkonna (nüüd Varbla vald). 13. sajandil sai see Läänemaa muinaskihelkond arvatavasti kohe pärast sakslaste vallutust kirikukihelkonnaks; ajalooallikas on Hanila (Saint Paul’i) kirikukihelkonda esimest korda mainitud 1519. Algselt hõlmas Hanila ka Varbla piirkonna, mis 1611 eraldati omaette kihelkonnaks (hiljemgi, püsivalt aastast 1760, oli Hanilal ja Varblal ühine pastor). 16. sajandi keskpaigani kuulus Hanila Saare-Lääne piiskopkonna Lihula ametkonda. Osa kihelkonnast oli läänistatud Uexküllidele, kes ehitasid Virtsu vasallilinnuse (ajalooallikas esimest korda 1465). 16. sajandil oli Hanilas suhteliselt rohkesti vabatalupoegi. Talusid hakati päriseks ostma 1868. 1880. aastail levis baptism, 1883 hakkasid talupojad hulgaliselt õigeusku siirduma. Laulu- jm seltse ning raamatukogusid hakati asutama 1880. aastate II poolel.

VE 12, 2003; muudetud 2011