Hanila Pauluse kirik, on vanimaid Lääne-Eesti sakraalehitisi. Ehitati piiskopi algatusel 1260.–70. aastatel Põhja-Eestit Suure väinaga ühendanud muinastee äärde. Algkavatis koosneb ühelöövilisest kahe võlvikuga pikihoonest ja kitsamast nelinurksest koorist. Ahtad paarisaknad ja kuppelvõlvid, mille nelinurkse ristlõikega roided ja kilpkaared toetuvad lihtsatele posttugedele, osutavad Valjala ja Kaarma kiriku eeskujule, samuti kui idavõlviku nelinurkse päiskivi motiiv. Võidukaar on erandlikult kõrge ja kitsas. Pikihoone põhjaseinal on geomeetrilised maalingud (1270. aastad). 1859 valmis torn. Barokk-kantsel ja altarisein on pärit 1709. aastast (arvatavasti Friedrich Weiss) ja kolmteist trapetsikujulist hauaplaati 13. sajandi II poolest.

1969. aastast tühjana seisnud kiriku taastamistöid alustati 1990. aastate algul. Hanila EELK Pauluse kogudus taasloodi 1993, hooldajaõpetaja Lembit Tammsalu. Jumalateenistused toimuvad 29. XI 1997 taaspühitsetud kooriruumis.

Välislingid

• Hanila kirik Kultuurimälestiste riiklikus registris
• Hanila kirikust EELK veebilehel

EE 12, 2003; muudetud 2014