Välja-loorkulli elu on seotud põõsassoode ja luhtadega

Hiireviu on suuruselt võrreldav väike-konnakotkaga

haukalised (Accipitriformes), peamiselt päevasel ajal tegutsevate röövlindude selts; 250 (mõnes süsteemis 225) liiki. Levila ulatub üle maailma (v.a Antarktika). Haukaliste emaslinnud on isaslindudest tavaliselt suuremad, sulestikus on vanuselisi erinevusi. Nokk kõver, jalad tugevad, küünised pikad, kõverad ja teravad (saaki haaravad ja surmavad nad põhiliselt jalgadega). Sulestik liibub tihedalt kehale. Lendavad hästi. Seedimisel tekkinud räppetombud väljutatakse oksendamisega.

Haukalised on monogaamsed ja nende paarid on enamasti eluaegsed. Sama pesa ja pesapaika kasutatakse aastaid. Pojad arenevad aeglaselt (viibivad pesas 1–3 kuud) ja nende eest hoolitsevad mõlemad vanalinnud. Haukaliste seltsi kuulub neli sugukonda: haugaslased (Accipitridae; 250 liiki), kondorlased (Cathartidae; 7 liiki), kalakotkaslased (Pandionidae; 2 liiki)  ja kurgkotkaslased (Sagittaridae; 1 liik). Enamik maailma haukalisi on ohustatud.

Eesti haukalised jagunevad haugaslaste ja kalakotkaslaste sugukonda, koos eksikülalistega on Eestis kohatud 21 liiki haukalisi, pesitsejaid on 15 liiki: merikotkas (Haliaëtus albicilla), madukotkas (Circaetus gallicus), väike-konnakotkas (Aquila pomarina), suur-konnakotkas (A. clanga), kaljukotkas (A. chrysaëtos), kalakotkas (Pandion haliaëtus), kes kõik on looduskaitse I kaitsekategooria liigid, kanakull (Accipiter gentilis; II kaitsekategooria) ning herilaseviu (Pernis apvorus), must-harksaba (Milvus migrans), roo-loorkull (Circus aeroginosus), välja-loorkull (C. cyaeneus), soo-loorkull (C. pygargus), raudkull (Accipiter nisus), hiireviu (Buteo buteo) ja karvasjalg-viu (B. lagopus), kõik III kaitsekategooria. Eesti punase raamatu (2008) ohustatud liikide nimekirjades on 11 liiki haukalisi.

VE, 2006; EME 1, 2008; muudetud 2011