heti keel, kiilkirjaheti keel, hetiidi ehk hiti, ka kaneši keel, Väike-Aasias (praegusest Ankarast ida pool) kõneldud, anatoolia keelte hulka kuuluv keel. Heti keele mälestised pärinevad 18.–13. sajandist eKr. Säilinud on väga vanu indoeuroopa keelte sugemeid, sõnavaras leidub rohkesti mitteindoeuroopa ainest. Heti keelele on lähedased Väike-Aasias ja Põhja-Süürias kõneldud hieroglüüfi-heti keel (mälestisi 14.–8. sajand) ning Väike-Aasias kõneldud luvi keel ja palai keel. Protoheti ehk hati keeleks nimetatakse Väike-Aasia keskosa põlisasukate keelt, mis hääbus indoeuroopa keelte survel II aastatuhande keskpaigaks eKr, ent säilis hetiitide kultusekeelena.

Vaata ka seotud artiklit

• heti kiri

EE 3, 1988