impulss, aje, millegi tegemise tõuge.

• Elektrotehnikas elektrivoolu või -pinge lühiajaline kõrvalekalle püsiväärtusest (sh nullväärtusest). Kujult on impulsid näiteks ristküliku-, trapetsi- või kolmnurgakujulised. Impulsstehnika on tehnika haru, mis hõlmab impulsside tekitamist ja kasutamist raadiolokatsioonis, televisioonis, automaatikas ja tuumafüüsikas. Seadmeid: impulssvoolu- või impulsspingegeneraator, impulsiloendur, impulsiselektor.
• Füüsikas liikumishulk, liikumist iseloomustav suurus, võrdub massi ja kiiruse korrutisega. Suletud süsteemi impulss süsteemi liikudes ei muutu (impulsi jäävuse seadus). Impulsimoment – liikumishulga moment, pöördeimpulss, liikumist (eeskätt pöörlemist) iseloomustav suurus. Impulsimoment on ka elektromagnetväljal jt füüsikalistel väljadel; elementaarosakeste impulsimomenti nimetatakse spinniks.

VE, 2006