Inglise 1640.–60. aasta revolutsioon, riigipööre, mis kukutas Inglismaal monarhia. Parlamendiga maksu- ja usuküsimustes konflikti sattunud kuningas Charles I valitses 1629–40 nõuandjate abil parlamendita, tema poolt toetatud anglikaani kiriku vägivaldne kehtestamine presbüterlikul Šotimaal ajendas seal ülestõusu. Inglise väe lüüasaamine 1637 sundis kuningat kokku kutsuma parlamenti, mis koosnes ülekaalukalt puritaanidest ja nõudis reforme, millele kuningas vastas šotlaste juurde põgenemisega. Kuninga pooldajateks ja parlamendi toetajaiks jagunenud Inglismaal puhkes kodusõda, mille võitis Oliver Cromwelli juhitud reformitud armee. Charles I hukati parlamendi otsuse põhjal 1649. Edukalt Iirimaal ja šotlaste vastu võidelnud Cromwell haaras 16. XII 1653 lordprotektorina kogu riigis võimu; tema surma järel (3. IX 1658) taastati monarhia – troonile sai Charles I poeg Charles II (kuulutati kuningaks 8. V 1660).

VE, 2006