İstanbul

Türgi

İstanbul, aastani 330 Bütsants, kr Byzantion, 330–1453 Konstantinoopol, linn Türgis Marmara mere ja Bosporuse väina ääres; 8,8, linnastus 13,3 miljonit elanikku (2011). Türgi suurim linn, sadam, rahvusvaheline lennujaam (Atatürki rahvusvaheline lennujaam).

Türgi tööstus- ja kaubandus-, rahandus- ja kultuurikeskus. Masina- (sh. laevad), metalli-, elektrotehnika-, keemia-, farmaatsia-, tsemendi-, puidu-, naha- ja ja- latsi-, tekstiili-, toiduaine- ning tubakatööstus.

Suurem osa linnast asub Bosporuse läänekaldal. Stambuli ja Beyoglu linnaosa vahel on 12,2 km pikkune Kuldsarve laht (Haliç), millest viib üle kolm silda. Bosporusest idas asuvat Üsküdari linnaosa ühendab linna Euroopa-osaga 1974 valminud 1560 m pikkune rippsild.

Kultuur

Vanimat linnaosa ümbritseb iidne müür (5. sajand). Palju on bütsantsi ja islami arhitektuurimälestisi (Hagia Sophia 6. sajandist, hipodroomi varemed). Türgi ehitistest väärivad tähelepanu Bayezidi (1505), Suleimani (1557) ja sultan Ahmedi ehk Sinine mošee (1616), sultani lossiansambel sultanipalee Topkapı Sarayı ning mitu silda, karavanseraid ja kooli.

İstambulis on 8 ülikooli, türgi ja islami kunsti ning arheoloogia muuseum.

Ajalugu

İstanbuli rajasid u 660 eKr doorlased Byzantioni-nimelise kolooniana. See arenes tähtsaks kaubalinnaks ja kuulus 2. sajandist eKr Rooma riiki. Keiser Constantinus nimetas ta Konstantinoopoliks ja tegi 330 pKr Rooma keisririigi pealinnaks. 395–1204 ja 1261–1453 oli ta Bütsantsi ja 1204–1261 Ladina keisririigi pealinn. 29. V 1453 vallutasid linna türklased, seejärel oli see İstanbulina aastani 1923 Osmanite Türgi pealinn.