Harry Jannsen (õieti Heinrich Voldemar Amandus, ka Heinrich Woldemar Amandus, pseudonüümid E. B. Lanin, H. J., H. von Ensian, Konrad Walther; 13. IX 1851 Pärnu – 13. X 1913 Tallinn), ajakirjanik, riigiametnik, eesti rahvusliku teatri rajajaid. Lydia Koidula ja Eugen Jannseni vend. Isa Johann Voldemar Jannsen.

Lõpetas 1874 Tartu gümnaasiumi, õppis 1874–78 Tartu ülikoolis keeleteadust ja filosoofiat (cand. phil., 1881). 1879 asus tööle Eesti Postimehe kaastoimetajana, seejärel andis 1882–85 Tallinnas ja Riias välja saksakeelset ajalehte Die Heimath, töötas Riias ka ajalehtede Düna–Zeitung ja Rigasche Zeitung toimetustes. Ühtlasi nimetati Liivimaa kuberneri Mihhail Zinovjevi kantselei direktori abiks, 1886–92 töötas  samas Liivimaa trükikodade inspektorina, lühemat aega ka saksakeelsete ajalehtede tsensorina. Tegutses ajakirjanikuna Kesk-Euroopas, Balkanil ja Peterburis, oli 1908–13 Tallinnas tsensor.

Kooliajal võttis osa Vanemuise seltsi tegevusest: laulis kooris, mängis orkestris tšellot ja näidendeis naispeaosi. Hiljem oli tegev Eesti Kirjameeste Seltsis ja Eesti Üliõpilaste Seltsis. Avaldas ajakirjanduses poliitilisi artikleid Baltimaade ja baltluse teemal. Kirjutas peamiselt saksakeelseid luuletusi. Avaldas Konrad Waltheri varjunime all saksakeelse luulekogu „Liederbuch eines Balten" (1880, sisaldas ka L. Koidula luuletuste tõlkeid). Andis välja luulekogumiku „Keisri ja isamaa laulud" (1889). Tõlkis saksa keelde eesti muinasjutte ja luuletusi. Avaldas Saksamaal saksa keeles kirjutatud teaduslikke raamatuid ja ungarikeelse uurimuse antiikfilosoof Epikurosest.