kantsler (sks Kanzler <lad), mitmes feodaal- ja nüüdisaegses riigis kõrge ametnik. Keskajal oli kantsler Euroopa riikides (nt Prantsusmaal, Inglismaal) kuninga kantselei ja arhiivi juhataja ning pitsatihoidja. Tsaari-Venemaal oli riigikantsler aastast 1709 kõrgeim tsiviilauaste (võrdus relvajõudude kindralfeldmarssaliga). Saksamaal nimetati 1871–1945 riigikantsleriks valitsusjuhti, 1934 sai kantsler seal ka riigipea funktsiooni. Nüüdisajal on föderaalkantsler Saksamaal ja Austrias valitsusjuht. Suurbritannias kannab Ülemkoja (Lordide Koja) esimees Iordkantsleri ja rahandusminister varaameti-kantsleri nimetust. Šveitsis on föderaalkantsler kõrgeimate riigiorganite sekretariaadi juht.

Kantsleriks nimetatakse Suurbritannias ka mõne ülikooli aurektorit, USA-s, Rootsis ja Soomes ülikooli tegevjuhti.

Eestis teostab õiguskantlser seaduslikkuse ja õiguspärasuse järelevalvet ning kantsler on ministeeriumi juhtiv valitsusametnik.

VE, 2006