katastrofism, peamiselt 19. sajandil geoloogias valitsenud õpetus, mille järgi Maa geoloogilises arengus on vaheldunud suhteliselt pikad rahulikud ajajärgud ja tormilised katastroofid ehk kataklüsmid (veeuputused, mägede teke). 20. sajandil tekkinud neokatastrofism peab oluliseks kosmiliste tegurite põhjustatud katastroofe.

VE, 2006