Klaamann, Einar

Einar Klaamann

Einar Klaamann (26. III 1933 Rakvere –11. VII 1986 Tallinn), geoloog (paleontoloog), geoloogiamineraloogia-kandidaat (1963). Tisleri poeg. Lõpetas 1957 Tartu Riikliku Ülikooli. Töötas samast aastast ENSV Teaduste Akadeemia geoloogia instituudis teadurina (1969–73 teadussekretär, 1973–86 biostratigraafia sektori juhataja). Uuris Eesti aluspõhja, Lõuna-Baltikumi, Skandinaavia maade ja Briti saarte Ordoviitsiumi ja Siluri koralle (tabulaate), nende tafonoomiat, muutlikkust, biostratigrafilist levikut, paleoökoloogiat ja -biogeograafiat ning faatsieste ja korallikoosluste vahelisi seoseid, oli selle uurimissuuna rajajaid. Balti Siluri basseini ökoloogilise mudeli loojaid. Uurinud ka tänapäevaseid rifimoodustisi, Eesti maavärinaid ja geoloogilist uuritust ning geoloogiateaduste ajalugu. Korraldas ekspeditsioone Saaremaale, Podooliasse, Gotlandile jm. Osales NSV Liidu Teaduste Akadeemia Kaug-Ida Teaduskeskuse 1978 Austraaliasse Suurele Vallrahule korraldatud ekspeditsioonis. Oli Eesti viljakaimaid geoloogia populariseerijaid. Üle 80 teadustrükise, sh 2 monograafiat; üle 300 aimeartikli.  Nõukogude Eesti preemia (1972).

Töid

• Инкоммуникативные табуляты Эстонии (1966)
• Силур Эстонии (1970, autoreid)
• Фациально-экологическая характеристика некоторых рифов юго-западной Пацифики и приавстралийских вод Индийцкого океана  (Vladivostok, 1984, koos J. Krasnoviga)
• Сообщестба и биозональность в табулятоморфных кораллов силура Прибалтики. – Теория и опыт экостратиграфии (1986)

Kirjandus

• Eesti geoloogia: biograafiline teatmik. Tallinn, 1995, lk 47–48
• E. Kurik, H. Nestor. Geoloog-paleontoloog ja popularisaator Einar Klaamann (26. III 1933 – 11. VII 1986) kolleegide mälestustes. – Teaduse ajaloo lehekülgi Eestist, IX. Tallinn, 1993.
• Eesti teaduse biograafiline leksikon. 2. köide. Tallinn, 2005, lk 9–10