Kose Nikolause kirik

Kose Nikolause kirik, asub Kose alevikus ja on varasema kiriku (umbes 1220) asemele ehitatud arvatavasti 14. sajandi keskpaiku. Algne ühelööviline kolme võlvikuga (võlvid 1560 hävinud) hoone moodustab praegu pikihoone; läänefassaadil toetus konsoolidele ümar viilutorn. 1430. aastatel ehitati algkirikust ida poole kitsam nelinurkne võlvitud kooriruum (peale Viru-Jaagupi kiriku koori on Kose kiriku koor Põhja-Eesti maakirikuis ainuke roidvõlvidega suurruum), selleks murti vanasse idaseina praegune võidukaar. Võimalik, et samal ajal kui ehitati koor, sai algne sissepääs lääneservas teravkaarse raidportaali. 15. sajandi lõppveerandil ehitati kogukas neljatahuline läänetorn (vana torn on selles osalt säilinud) ja toodi selle esiküljele vana raidportaal. Tornil on laskeavad, isteorvad ja kaminalõõrid. 1856–58 lammutati koori põhjaküljel olnud käärkamber ja asendati suurema leerisaaliga (nn uus kirik). 1873 kõrgendati torni kahe korruse võrra ja kaeti neogooti telkkiivriga. Sisustusse kuuluvad hilisrenessansskantsel (1639, Tobias Heintze), hilisbarokkaltar (1774), laelühter (17. sajandi), hauaplaat (15. sajandi) ja altaripilt „Kristus ristil” (1855, Carl Sigismund Walther), kirikaias on 17. sajandi rõngasriste ning meresõitja Otto von Kotzebue hauasammas.

EE 12, 2003