ladina kiri, läänekreeka kirjast lähtunud kiri, mille roomlased omandasid etruskidelt. Vanimad mälestised pärinevad umbes 600. aastast eKr. 4. sajandil eKr kinnistus kreeka kirja eeskujul vasakult paremale kirjutamine. Vanimas tähestikus oli 21 tähte: A, B, C, D, E, F, Z (= G), H, I, K, L, M, N, O, P, Q, R, S, T, V, X. Hiljem lisati G, Y, Z, J ja W ning U eristus V-st. Ladina kiri on maailma levinuim, seda kasutatakse üle 500 keele kirjutamisel. Ladina kirja sobitamiseks erinevate häälikusüsteemidega kasutatakse lisatähti ja diakriitilisi märke.

VE, 2006