Lavassaare
Lavassaare rongimuuseum
Lavassaare, vallasisene alev Pärnumaa põhjaosas Audru vallas Lavassaare soostiku lõunaserval, Pärnust 18 kilomeetrit loodes; 460 elanikku (2011).
Jaguneb Lavassaare mäel (31 m) paiknevaks uusasulaks, mäe jalamil paiknevaks Lavassaare külaks ja sellest 2 kilomeetrit loodes olevaks Vana-Lavassaareks, mis on kujunenud 1922 rajatud turbatööstuse turbaveoraudtee keskuse juurde. Tootsi briketivabrikuga (lõpetas tegutsemise mais 2011) ühendab Lavassaaret 24 kilomeetri pikkune kitsarööpmeline turbaveoraudtee (valmis 1983).
Rahvastik
| Lavassaare elanike arv | |
| 1970 | 626 |
| 1990 | 533 |
| 2000 | 555 |
| 2003 | 554 |
| 2006 | 547 |
| 2008 | 542 |
| 2010 | 535 |
| 2011 | 460 |
Pärnu linna mõjusfääris olev Lavassaare alevi elanikkond on püsinud pikemat aega samas suurusjärgus (ca 560 kuni 530 inimest vahemik). 2006. aastast on elanikkond pidevalt vähenenud. Seda on ennekõike põhjustanud negatiivne loomulik iive ja sisserände vähenemine.
| Lavassaare elanike vanuseline jaotus | |||||||
| Aasta | Elanike arv | Vanuserühm (aastad) | |||||
| 0–14 | 15–64 | üle 64 | |||||
| arv | % | arv | % | arv | % | ||
| 2000 | 554 | 109 | 20 | 331 | 59 | 114 | 21 |
| 2010 | 535 | 84 | 16 | 342 | 64 | 109 | 20 |
Loodus
Lavasaarest loodesse jääb Natura 2000 võrgustikku kuuluv Lavassaare hoiuala, millest osa jääb ka alevi piiresse. Lavassaares asub I kaitsekategooriasse kuuluva liigi kõre püsielupaik ja leiukoht ning kivisisaliku püsielupaik. Lavassaare alale jääv väärtuslik maastik – Lavassaare - Virussaare turbamaa
Ettevõtlus ja transport
| Lavassaare töötajate jaotus tegevusalati (2000) | |
| Kokku | 220 |
| Mäetööstus | 106 |
| Töötlev tööstus | 28 |
| Hulgi- ja jaemüük: mootorsõidukite ja kodumasinate remont | 18 |
| Haridus | 15 |
| Muud | 53 |
Suuremad tööstusettevõtted on turba tootmise ja töötlemisega tegelevad AS Tootsi Turvas tootmisüksus ja Biolan Baltic OÜ, õmblustööstus Geel AB OÜ ja bussifirma Lindt OÜ.
 Turba kaevandamine Lavassaare maardlas 21. sajandi alguses |
| Lavassaare turbamaardla varu 1. I 2003 (tuh. t) | |
| Hästilagunenud turvas | |
| Aktiivne tarbevaru | 25 790 |
| Passiivne tarbevaru | 494 |
| Aktiivne reservvaru | 71 690 |
| Passiivne reservvaru | 926 |
| Vähelagunenud turvas | |
| Aktiivne tarbevaru | 6 033 |
| Passiivne tarbevaru | 107 |
| Aktiivne reservvaru | 29 329 |
| Passiivne reservvaru | 430 |
Haridus, kultuur ja tervishoid
Alevi territooriumil asub Eesti Muuseumraudtee (loodi 1987 Muuseumraudtee Ühingu eestvõttel), lasteaed-algkool (2002/03. õa 20, 2009/10. õa 12 õpilast), rahvamaja, raamatukogu, noortekeskus, postkontor ja perearstikabinet. Alevi territooriumile ulatub Halinga vallas asuva kultuurimälestise Lavassaare töökoda-veduridepoo kaitsevöönd. Kultuurimälestiste riikliku registri andmetel asub Lavassaares 15 vallasmälestist (tehnikamälestist), milleks on peamiselt kitsarööpmelised vagunid, vedurid jne.
Ajalugu
1624 on esimest korda mainitud Lavassaare küla (Lawasser). Tänane Lavassaare on alguse saanud 1919. aastal, kui asutati Lavassaare (Jõõpre) turbatööstus. Peale tööstuslike ehitiste (töökoda, kontor, depoo, laohooned) ja ametnike majade koosnes asula tööliste majutamiseks ehitatud puitbarakkidest. Tööstus varustas küttega peamiselt Sindi kalevivabrikut, hiljem ka Pärnu linavabrikut, turba veoks valmis 1924 Lavassaare–Pärnu (Pootsi)–Sindi raudtee (Sindi jaam suleti 1969, Pootsi 1975). 1941–44 oli Vana-Lavassaares koonduslaager. 1950. aastatel rajati uus töölisasula endisest 2 km kaugusele.
Kuni 1949. aastani kuulus asula Jõõpre ja Sauga valla koosseisu, 1949. aasta märtsist sai Lavassaare omaette administratiivüksuseks – aleviks. Valla (alevvalla) staatuse sai 19. XII 1991, 26. X 2013 ühines Audru vallaga.
EE 11, 2002; EE 12, 2003; muudetud 2013
