Liidak, Kaarel

Kaarel Liidak

Kaarel Liidak (aastani 1936 Karl Liideman; 12. XI 1889 Sindi – 16. I 1945 Nuia), põllumajandustegelane ja -teadlane; vabrikutöölise poeg. Lõpetas 1910 Volmari (Valmiera) õpetajate seminari, 1917 Moskva Põllumajandusinstituudi. Oli 1916–20 Turkestanis Näljastepi katsejaama osakonnajuhataja, 1921–24 Põhja-Eesti põllutöökeskkooli õpetaja, 1924–29 Kuusikul Riigi Põllutöö Katsejaama juhataja ja rajaja (ühtlasi 1926–29 samas karjakontrolliassistentide kooli õpetaja), 1929–32 Talumajanduse Nõuandebüroo direktor, 1932–35 Põllutöökoja nõuandetalituse juhataja, 1935–40 Põllutööministeeriumi põllumajandusosakonna direktor, 1941–43 Põllutöödirektooriumi põllumajandusvalitsuse juhataja, 1933–37 Tartu Ülikoolis õppeülesandetäitja ning 1942–44 agraarpoliitika ja ühistegevuse professor, ühtlasi 1928–37 ajakirja Uus Talu peatoimetaja, 1930–35 Katseasjanduse Büroo esimees, 1935–40 Maatulunduskapitali Nõukogu esimees, 1935–44 Agronoomide Koja esimees, 1943–44 Eesti Põllumeeste Keskseltsi juhatuse esimees, 1937 Rahvuskogu II koja liige. Oli 1931 agraarprogrammi kavandi ja 1935 „Põllumajanduse arendamise põhiülesannete" peamisi koostajaid, koostas ja toimetas koos Jaan Metsa ja Theodor Pooliga sariväljaannet „Väikepõllumehe kirjavara" (ligi 50 vihikut). Aretanud talinisusordi 'Kuusiku'. Osales 1944 vastupanuliikumises, oli märtsis 1944 asutatud Eesti Vabariigi Rahvuskomitee esimees ja septembris 1944 Otto Tiefi valitsuse põllutööminister. Varjas end 1944–45 nii sakslaste kui ka venelaste eest mitmel pool Viljandi- ja Pärnumaal Karl L e p i k u nime all, suri Nuia haiglas. Mitu teda varjanud inimest vangistati. Liidaku põhilisteks uurimisaladeks olid taimekasvatuse katsetöö, mullaharimine ja väetamine.

Liidaku tütar, võimlemispedagoog Leida Leesment (1918–1998) oli abielus Hans Leesmentiga, asutas Rootsis võimlemisühingu Malmöflickorna ja juhatas seda 35 aastat.