„Lühhike öppetus …” (täielikumalt „Lühhike öppetus mis sees monned head rohhud ning nouud täeda antakse, ni hästi innimeste kui ka weiste haigusse ning wiggaduste wasto, et se kellel tarwis on, woib moista, kuida temma peab nou otsima ning mis tulleb tähhele panna igga haigusse jures”), esimene eestikeelne ajakiri, ilmus 1766–67 Põltsamaal, 41 numbrit („tükki”), väljaandja saksa arst ja valgustaja Peter Ernst Wilde, kelle käsikirja tõlkis eesti keelde August Wilhelm Hupel (25 numbrit ilmusid Võnnu (Cēsise) praosti Jacob Lange tõlgituna ka läti keeles: „Latviešu Ārste”, 1768–69). Ajakirja trükiti Woldemar Johann von Lauw’le kuuluva Kuningamäe karjamõisa trükikojas (Vene impeeriumi esimene eratrükikoda). „Lühhike öppetus ...” pidi levitama talurahva seas tervishoiu- ja majapidamisteadmisi. Wilde rõhutas, et talupojad vajavad ilmalikke teadmisi ja on vaimsetelt eeldustelt sakslastega võrdsed, kuid manitses neid siiski kuulekusele.

EE 12, 2003; muudetud 2011