maaomand, riigile, kollektiivile või üksikisikule kuuluv maa-ala (-tükk), maaomanduse objekt. Ürgkogukonnas kuulus maa kogukonnale, kuid põllumaa oli pere individuaalvalduses, feodaalühiskonnas oli maaomand tinglik (talupojal kasutus-, feodaalil käsutus- või ülemomandi õigus), hiljem võrdsustus maaomand tavalise kaubaga. Nõukogude okupatsioonivõim natsionaliseeris Eestis maaomandi 1940, maaomandus taastati 1991 maareformi seadusega.

VE, 2006