maapäev
maapäev (sks Landtag)
- üldine ehk ühine maapäev, maahärrade ja feodaalühiskonna vabade seisuste esindajate nõupidamine. Vana-Liivimaa maapäevad (1419–1516).
- Poola võimu aegses Lõuna-Eestis ja Põhja-Lätis koosnes maapäev aadli ja linnade esindajatest.
- 16.–17. sajandist aastani 1920 Eesti-, Kura-, Liivi- ja Saaremaa rüütlimõisavaldajate (aastast 1783 -omanike) kokkutulek, rüütelkonna kõrgeim organ (vt Liivimaa maapäev).
- 1809–1906 Soome autonoomse suurvürstiriigi (vt Soome, ajalugu) seisuslik seadusandlik organ (soome k maapäivät, hiljem valtiopäivät; rootsi k Finlands Lantdagar), võttis üle Rootsi Riksdagi rolli Soome aladel. 1906 kinnitati Soomes uus põhiseadus, mis andis üldise valmisõiguse ja asendas seisusliku maapäeva valitava Eduskunnaga.
- Saksamaa (19. sajandi keskpaigast aastani 1934 ja aastast 1945 Saksamaa liidumaade), Austria (19. sajandi keskpaigast aastani 1938 ja aastast 1945) ja 1949–52 Saksa DV maade (liidumaade) seadusandlik organ.
- Eestimaa Kubermangu Ajutise Maanõukogu mitteametlik nimetus.
EE 12, 2003
Kategooriad: Ajaloo mõisted | Eesti ajalugu