mandriliustik
Antarktise mandriliustik. Eesti Antarktika Ekspeditsiooni raames planeeritakse Antarktise mandriliustiku uurimist ning on paika pandud tulevase Eesti polaarjaama võimalik asukoht Mount Melbourne'i vulkaani jalamil Woodi lahe rannikuoaasis
mandriliustik, mandrijää, suurt maa-ala hõlmav laugjalt kumer väheliikuv jääkate. Koosneb harilikult mitmest väheliikuvast jääkilbist ja -kuplist ( jäätumiskeskusest) ning nende vahel olevaist liikuvamaist jäävooludest; pindala kuni mitu miljonit km2, paksus kuni 4 km. Jää liigub harilikult mandriliustiku keskosast (toitumisalalt) radiaalselt servaalade suunas.
Suurimad mandriliustikud on Antarktises ja Gröönimaal, need moodustavad suurema osa Maa nüüdisliustikest. Kvaternaaris (paleoklimaatiliselt Pleistotseenis) ja varasemail geoloogilistel ajastutel oli mandriliustike pindala mitmel korral palju suurem kui nüüdisajal.
Vaata ka seotud artikleid
EE 6, 1992; VE, 2006
